Uudised

Viimased riigikogu valimised näitasid ilmekalt, et piirkondades, kus elab rohkem Venemaa ja Valgevene kodanikke, toetatakse rohkem ka venemeelseid kandidaate.

2025. aasta oktoobris toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Taas on õhku kerkinud küsimus – kas ja kuidas saaks Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse KOV-valimistel ära võtta. Nende valimisõigus on Eestile ühest küljest nii julgeolekuoht ja samal ajal pärsib see ka nende motivatsiooni Eesti Vabariigi kodanikeks saada. Kuidas seavad Venemaa ja Valgevene kodanikest valijad ohtu Eesti julgeoleku? Mida positiivset tooks kaasa Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine?

Julgeolek ohus Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus on Eestile julgeolekuoht. Viimased riigikogu valimised näitasid ilmekalt, et piirkondades, kus elab rohkem Venemaa ja Valgevene kodanikke, toetatakse rohkem ka Putini-meelseid kandidaate. Kohalikel valimistel võib selline tendents tekitada aga olukorra, kus linnas või vallas saavad volikokku inimesed, kes Eesti vabariigi väärtusi ei jaga.

Halvimal juhul võivad nad moodustada ka koalitsiooni, mis kohaliku omavalitsuse tasandil oleks hirmus Eesti tulevikule, sest üks osa Eestist ei jagaks meiega enam ühtseid väärtusi. Tegelikult on venemeelsuse oht Eesti poliitikale näha Ida-Virumaal, kus tihtilugu ei suudeta vastu võtta põhimõttelisi otsuseid. Üheks selliseks näiteks oli suutmatus eemaldada Narva tanki.

Halvimal juhul tekitab see olukorra, kus teatud piirkonnad hakkavad ülejäänud Eestist eralduma. See on aga kasulik Venemaale, kes saab läbi venemeelsete koalitsioonidega omavalitsuste ohustada kogu Eesti riiklikku julgeolekut. Seda oleme näinud ka Ukrainas. Nimelt kuulutas Venemaa Ukraina venemeelsetes piirkondades välja rahvavabariigid ja õigustas nii enda agressioonikuritegusid.

Üks levinud valearusaam on see, et KOV otsused riigi julgeolekuolukorda ei mõjuta. Mõjutavad küll ja väga otseselt. Heaks näiteks on see, et kui presidendi valimine riigikogus ebaõnnestub, siis läheb järjekord valimiskogu kätte. See koosneb riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja mitte mingil juhul ei tohi lasta tekkida olukorda, kus teda saaksid valida ka putinistid. Selgemat julgeolekuriski on raske otsida.

Venemaa ja Valgevene kodanike hakkamine Eesti kodanikeks võib aidata maandada teatavaid julgeolekuriske. Kui me motiveerime neid eesti keelt õppima, on neil inimestel tavalisest lihtsam tarbida lääne meediat. Kui nad rohkem lääne meediat tarbivad, siis ei ole nad enam ka Venemaa propagandast niivõrd mõjutatavad või vähemalt on kuulnud ka teiste riikide rahva arvamustest. Olles nüüd Eestiga veelgi rohkem seotud ja saades teadlikumaks Eesti võludest, motiveerib see neid kaitsma seda imelise kultuuri ning võrratu rahvaga maad, mis aina enam tundub neile kui kodu. See loob riigile lojaalsema ühiskonnakihi ja aitab meie iseseisvust säilitada.

Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine ärgitab inimesi Eesti kodakondsust taotlema ja nii säilib ka meie kultuur

Iga inimene tahab end tunda kaasatuna ja seega motiveerib Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine neid kodanikeks astuma. Laialt teada on siinjuures fakt, et kodakondsuseksam koosneb ka keeletestidest. Saades riiki juurde veelgi inimesi, kes on nõus ära õppima eesti keele, aitab see kaasa keele säilimisele, arenemisele ja levimisele. Koos eesti keelega leviks seejuures ka meie kultuur, sest kõige rohkem raamatuid ja muid tekste meie kultuurist on kirjas just eesti keeles. Tõlkimine ei asenda siinjuures algmaterjali. Näiteks kui võrrelda Lydia Koidula „Sind surmani„ või Marie Under „Ma armastan su armastust“ nende rootsi- või ingliskeelsete tõlgetega, siis on luulest kadunud keeleline ja emotsionaalne ilu. Eesti kultuur saab õitseda ainult koos eesti keelega.

Ilmselge on, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine on ainuõige samm Eesti riikliku julgeoleku tagamiseks. Peale julgeoleku tagamise on veel positiivseid mõjusid, milleks on näiteks eesti keele ja kultuuri parem säilimine ja levimine.

Inimesed võõranduvad teetööde tõttu ühistranspordist

Inimesed võõranduvad teetööde tõttu ühistranspordist

Rahandusministeerium on välja pakkunud kaks võimalikku mudelit mootorsõidukimaksu ehk rahvakeeli automaksu kehtestamiseks. Eesmärk peab mõlemal juhul olema kasvuhoonegaaside vähendamine, sest Eesti on maha jäämas transpordisektori keskkonnaeesmärkidest.

Mootorsõidukimaks ei tohi olla luksusmaks, mida pakub aga keskerakondlane Jaak Aab. Vastupidi, me ei tohi karistada inimesi, kes on viimastel aastatel oma sisepõlemismootoriga auto vahetanud keskkonnasõbralikuma elektriauto vastu. Keskkonnamaksude poliitika peab soodustama keskkonnasõbralike valikute tegemist. Niisiis toetame süsteemi, kus autoomanikke maksustatakse peamiselt CO2 heitkoguste põhjal.

Automaksuga toetame ka kvaliteetsema linnakeskkonna arengut. See motiveerib mõtlema, kas koju on ikka isiklikku sõiduautot vaja? Ehk sobituvad autojagamisteenused sinu sõiduvajadustega paremini?

Heitkogused transpordivaldkonnas moodustavad peaaegu veerandi Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmest. Vajame täiendavaid meetmeid, et transport oleks heitmevaba ja liiguksime puhtama keskkonna poole.

Euroopa Liidus oli 2021. aastal sõiduautode keskmine CO2 heitme määr 116 grammi kilomeetri kohta, kuid Eestis hoopis 142,6 grammi kilomeetri kohta. See viitab meie vanale autopargile ja elektriautode vähesele osakaalule. Viimane on Eestis vaid 4 protsenti, kuid Euroopa Liidus on see keskmiselt 15 protsenti.

Sisepõlemismootoriga auto kui omandi maksustamine suunab loobuma keskkonnakahjulikust tarbimisest ning valitsusel tekib lisavahendeid autostumisest tingitud negatiivsete mõjude vähendamiseks. Nende hulgas on näiteks ühistranspordi teenuste ja selleks vajaliku taristu arendamine. Oluline on koos autopargi uuenemisega liikuda ka rohelisema energiamajanduse poole ning seejuures arendada elektriautode laadimistaristut.

Riik saab automaksu tulusid kasutada investeeringuteks keskkonda

Mootorsõidukimaks olgu keskkonnamaks, et üheskoos kodanikena üritaksime täita „Eesti 2035“ arengustrateegiat. Selleski on olulisel kohal just igaühe osalus hea elukeskkonna loomisel.

Statistikaameti tõetamm näitab, et Eesti ei liigu transpordisektoris oodatava tulemuse poole. 2035. aastaks peaks Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus CO2 ekvivalenttonnides olema 1700 tuhat, kuid 2021. aastal oli see 2350,65 tuhat. Meie avalik ruum peab olema planeeritud lahendustega, mis toetavad tervist. Olgu selleks siis keskkonnasõbralikuma auto kasutamine või üldse oma liikumise planeerimine muude transpordivahenditega.

Ühegi riigi majandusruum ei ole ilma rohereformita varsti konkurentsivõimeline, sest investoreid ei huvita tänapäeval enam pelgalt dollarimärgi taga olev number, vaid ka investeeringu jätkusuutlikkus.

Mootorsõidukimaksuga toetame ka kvaliteetsema linnakeskkonna arengut. Nii motiveerime inimesi kasutama rohkem ühistransporti, liikuma jalgsi või jalgrattaga. Samuti motiveerib see mõtlema, kas koju on ikka isiklikku sõiduautot vaja? Ehk sobituvad autojagamisteenused sinu sõiduvajadustega paremini?

Mootorsõidukimaksu tulusid saab riik aga kasutada investeeringuteks keskkonda, mis pikas perspektiivis teeb kõigi meie elujärje paremaks. Ühegi riigi majandusruum ei ole ilma rohereformita varsti konkurentsivõimeline, sest investoreid ei huvita tänapäeval enam pelgalt dollarimärgi taga olev number, vaid ka investeeringu jätkusuutlikkus. Investeeringud on aga olulised, sest nii rajame majanduse tulevikule tugevad alustalad ning kui majandusel läheb hästi, läheb kõigil hästi.

Auto vanus ei peaks meie arvates rolli mängima. Ka vana auto võib olla keskkonnasõbralik. See maks peab inimesi motiveerima tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid ja ka kiitma neid inimesi, kes on need valikud juba teinud.

Uuringute järgi on auto vanusel ja maksejõukusel korrelatsioon, kuid leiame, et keskkonda jäetavat CO2 hulka ei peaks kunstlikult vähendama lihtsalt selle pärast, et äkki keegi ei suuda 200 eurot aastas oma tarbimisvalikute eest maksta. Nii ongi inimesel valikuvabadus leida endale sobivas hinnaklassis keskkonnasõbralikum sõiduvahend.

Leiame, et ka tühimass peaks mootorsõidukimaksus rolli mängima, sest raskemad autod on teede korrashoiule koormavamaks. Seetõttu toetame mudelit, kus autoomanikke maksustatakse CO2 heitmete ja tühimassi põhjal.

Kellele lähevad need keskkonnakahjulikud autod, mida keegi ei taha? Romulasse! Autoromulatel on varuosasid vaja. Nii on mootorsõidukimaks keskkonnamaksuna tegelikult üks suur ringmajanduse projekt.

Seoses Venemaa täiemahulise agressioonisõjaga Ukrainas on üles kerkinud murekoht venekeelsete koolide ohuga Eesti vabariigi julgeolekule. Nimelt levivad mitmetes venekeelsetes koolikeskkondades väärad sõnumid agressioonist. Näiteks toetatakse diktaator Vladimir Putinit või saadakse ebaloogiliselt aru agressorist ning sõjas süüdistatakse hoopiski Ukrainat.

Nüüd on otsus küll õnneks langetatud ja õppeaastaks 2032/2033 peavad kõik Eesti üldharidus- ja kutsekoolid minema üle eestikeelsele õppele. Mis venekeelsetes koolides toimub ja miks oleks venekeelse haridusega jätkamine ohtlik Eesti vabariigile?

Peamine probleem venekeelsetes koolides on, et sealse venekeelse hariduse tõttu ei sulandu osad õpilased täielikult ühiskonda. Vene koolide õpilased ei mõtle nagu oma eestlasest eakaaslased. Venekeelsete noorte seas tekib infosulg ja valdavaks saavad teistsugused uskumused. Uskumused, mis annavad Venemaale võimaluse ära kasutada välisvenelasi. Infosulg on peamiselt põhjustatud õpilase perekonna uskumustest, kuid seda võivad võimendada ka osad venemeelsed õpetajad.

Kaasautor näeb ka julgeolekule ohumärke kasvõi vahetundides koolis (Lasnamäe Vene gümnaasiumis) ringi jalutades. Õpilased vaatavad TikTokis enamasti videoid, kus romantiseeritakse sõda, näidatakse vene sõdureid kangelastena, ja muidugi ka selliseid videoid, kus mingid „eksperdid“, kellest keegi midagi ei tea, räägivad Ukraina kohta ainult negatiivseid asju.

Tuntud ütlemine, et sa oled enda viie kõige lähedasema inimese keskmine, viitab ka siin sellele, et noor võtab suure tõenäosusega ennast ümbritsevate inimeste ja keskkonna uskumused üle. Neile jääb kaugeks eesti kultuur, kodumaa armastus ja samuti ei oska nad suhtlustasandil korralikult eesti keelt kõnelda.

Eesti keele mitteoskamine on aga väga suur probleem nii riigi julgeoleku kui ka riigi stabiilsuse vaatepunktist. Kuna neil ei ole võimalust siin saada korralikku kõrgharidust, siis kerjatakse Venemaa saatkonnalt raha mõnes Peterburi või Moskva ülikoolis õppimise jaoks, pärast nad tulevad sellest süsteemist tagasi veel ohtlikemana.

Venekeelsetest koolidest mitteloobumine või nende mittereformimine oleks väga ohtlik Eesti julgeolekule. Venekeelsetes koolides mõistavad osad õpilased eelnevalt mainitud infosulu tõttu Venemaa invasiooni Ukrainasse täiesti teistmoodi. Arvatakse, justkui Ukraina oleks sõjas süüdi.

Venekeelseid koole pole suudetud täielikult desovetiseerida ja seega on koolides venekeelsete koolide kogukondade sõnul arvestataval hulgal inimesi, kes toetavad verist diktaatorit – Vladimir Putinit. Me ei saa kindlad olla, et need inimesed päriselt soovivad Eesti iseseisvust ja on vajadusel valmis seda ka kaitsma, mitte tõkestama, ja seega on need inimesed Eesti vabadusele ohuks. Nende jaoks ei ole Eesti iseseisvus mingi väärtus, vaid pigem võileib, mida saab anda ja võtta.

Seetõttu ei tohi lasta tekkida olukorral, kus Ida-Virumaa justkui eralduks muust Eesti territooriumist. Samuti seisneb oht ka selles, et kui me kohe kiiresti probleemi ei lahendaks ja laseks uuel venemeelsel põlvkonnal üles kasvada, oleks meil Eestis pidevalt olemas mingi osa elanikkonnast, kes tegelikult Eesti vabariigi väärtusi ei jaga.

Uskumused, mis läänekultuuris ei ole aktsepteeritavad, on lapsele kasvamiskeskkonnast kaasa antud ning need põhinevad vene kanalite väärinfol ja propagandal ning lõhestavad ühiskonda. Seda aitavad omakorda võimendada just venekeelsed koolid. Venekeelsete koolide kaitsjad on palju aastaid saanud raha erinevatelt Venemaa fondidelt ja nende pidev töö oligi eesti ühiskonna lõhestamine. Kui klassikeskkonda satub kasvõi üks venemeelne nooruk, on selle mõju ka teistele noortele väga suur.

Pidev propaganda viib lõpuks sihile. Paljudes venekeelsetes koolides ongi probleem selles, et sõja osapoolte süüst saadakse erinevalt aru. Noored on seisukohal, justkui oleks sõjas ise süüdi Ukraina ja Venemaal ei lasu mitte mingit süüd. Iga laps, kes täna ja tulevikus Eesti riigis kasvab, väärib usku usaldusväärsesse meediasse ja peab eristama tõde väärast – vaid nii saame vähendada rumalat viha ühiskonnas, mis põhineb valedel arvamustel. Arvamustel, mis on tulnud ebatõesest informatsioonist ja mida on aastaid kasvavale lapsele ette laotud.

Nüüdseks on eestikeelsele haridusele ülemineku otsus Reformierakonna eestvedamisel riigikogus vastu võetud. See otsus oli väga vajalik, sest venekeelsed koolid sisaldavad endas palju ohtusid riigile. Ohtusid, mis võivad iga hetk endast märku anda.

Neist suurima mõjuga on oht Eesti julgeolekule, sest ilma selleta poleks mõtet rääkida millestki muust. Kahjuks peab tõdema, et Keskerakond hääletas selle eelnõu vastu, mis on mõtlemapanev, sest iga Eesti erakonna eesmärk peaks olema Eesti elu edendamine. Aga Keskerakonna vene-tiib nii ei arva. Nende jaoks kehtib printsiip „Mida halvem, seda parem!“ – juba ammune standard, millest ei saa loobuda. Just venekeelsest haridusest loobumine aitab kindlustada Eesti julgeolekut.