Blog

Uudised

Reforminoored võtsid Üldkogul vastu programmi, millega minnakse vastu 2023. aasta Riigikogu valimistele.

Reforminoored võtsid Üldkogul vastu programmi, millega minnakse vastu 2023. aasta Riigikogu valimistele.

Reformierakonna Noortekogu programm seisab tugevalt neljal sambal, milleks on vabadus, haridus, keskkond ning majandus.

Reforminoorte jaoks on peamine väärtus vabadus ning sellega kaasnevad valikuvõimalused ja vastutus. Vabaduse plokk sisustab seda mõtet mitme väga olulise sõnumiga – peamised on kooselu rakendusaktide vastuvõtmise eest seismine, täiskasvanutele kanepi legaliseerimine ning Riigikogu ja Europarlamendi hääletamis- ja kandideerimisea langetamine vastavalt 16. ja 18. eluaastani.

Reforminoored seisavad kindlalt eestikeelsele haridusele ülemineku eest alates lasteaiast, sest kõik peavad saama ühetaolised võimalused paremaks tulevikuks. Lisaks peab Eesti suutma tagada teaduspõhise ja tugeva keskkonnapoliitika, mis tähendab jätkusuutlikke taastuvenergia võimaluste loomist.

Reforminoortele on oluline ka eduka digiriigi kuvandi hoidmine, mis tähendab m-hääletamissüsteemide kasutuselevõttu, et inimesed saaksid valimistel hääletada nutiseadme kaudu. Reforminoored seisavad ka ebaõiglase tulumaksuküüru kaotamise ja selle ühetaoliseks taastamise eest, et inimestele, ka noortele, kes sisenevad tööturule, jääks rohkem raha kätte.

Reforminoortel on kindel plaan ja me seisame selle eest, Eesti oleks noorte kindlates kätes!

Loe tervet programmi siit: https://reforminoored.ee/rk23programm/

Keskerakond, energeetikavaldkond vajab reformi

Keskerakond, energeetikavaldkond vajab reformi

Reformierakonna noortekogu ootab majandus- ja taristuministrilt Taavi Aasalt sisulisi lahendusi energeetikavaldkonnas, sest Keskerakonna ettepanek langetada ajutiselt energia käibemaksu 9 protsendini on lühinägelik ega muuda olukorda paremaks.

Taavi Aas, kelle vastutusalasse kuulub energeetikavaldkond, peab Reforminoorte juhi Doris Lisett Rudnevsi sõnul pakkuma lühiajaliste meetmete asemel lahendusi probleemi tuumale. Olukord, kus tarbijat on tabanud elektrihinna šokk, gaasihinnad on laes ja inimeste küttearved muutuvad aina kõrgemaks, näitab reforminoorte sõnul selgelt rohepöörde vajalikkust. 

Raha, mida riik kaotaks, alandades käibemaksu 20 protsendilt 9-le, tuleks suunata rohepöördesse ja taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamisse, mis tagaks Eestile jätkusuutliku ja soodsa tootmisvõimsuse ning energiajulgeoleku. Aas peab Rudnevsi sõnul alustama investeerimist kliimapoliitikasse ja tegema otsuseid Eesti riigi tuleviku huvides, mitte pakkuma ajutisi lahendusi ja meetmeid, süvendades seeläbi energiakriisi veelgi.

Elektrihinna järsk tõus mõjutab kõige enam väiksema sissetulekuga inimesi, ent Keskerakonna ettepanek teha kõigile maksusoodustust sellega ei arvesta. Näiteks 100-eurose arve puhul 9 protsendise käibemaksuga oleks hinnavõit sel juhul 9 eurot. Elektriarve suurusest olenemata on käibemaksu alandamisega võimalik võita umbes kümnendik hinnast. Küll aga ei soodusta selliselt käibemaksu langetamine energiasäästlikkust ning võidaksid enim need, kelle tarbimine on suurem. Seega on käibemaksu alandamine lühinägelik ega taga inimestele vajalikku tuge. Toetused ja maksusoodustused peavad reforminoorte sõnul olema sihitatud ning vajaduspõhised.

Els Aleksandra Vaks: haridussüsteem kasvatab kirjaoskamatuid gümnasiste

Els Aleksandra Vaks: haridussüsteem kasvatab kirjaoskamatuid gümnasiste

Noored, kes oskavad lahendada kompleksseid matemaatilisi funktsioone, ei tegele eelarvestamisega. Noored, kes oskavad peast vuristada põhjasõja aastaarvulist käiku, ei tea kübetki investeerimisfondidest. Finantskirjaoskus tundub hirmuäratav ja keerukas sõna, kuid on tegelikult kuldvõtmeke nende teadmiste suurendamiseks.

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus hõlmab kõiki teadmisi, mis on vajalikud majanduslikult iseseisvate oskuste tegemiseks. Tänases Eestis, kus PISA 2018 testi järgi 87% õpilastest ise oma igapäevase rahakasutuse üle otsustavad, on see hädavajalikum kui eales varem. Noorte seas on tärkav huvi investeerimisvaldkonna ja selle erinevate tahkude vastu, üle poolte noortest on investeerimisest huvitatud. Samas leiavad 40% õpilastest, et teema on nende jaoks liiga keeruline või sellega tutvumine aeganõudev. Teismeliste võimalus kindlustada oma finantsiline tulevik ja katsetada kätt investeerimisvaldkonnas takerdub teadmiste puuduse taha. Nii põhikooli kui gümnaasiumi riiklikus õppekavas olev ühiskonnaõpetus peaks pakkuma sissevaadet ka majandusvaldkonda.

Olukord Eesti koolides

Hetkel on gümnaasiumi õppekavas ainus kohustuslik majandust ning finantse käsitlev kursus ühiskonnaõpetus. Antud kursuse eesmärk võib kooliti erineda, kuid põhilisteks pidepunktideks on kujunenud turumajanduse seaduspärasuste tutvustamine, Eesti majandus ja selle tulevikuperspektiivid ning ettevõtluse alused, mis võimaldavad keskhariduse omandanul igapäevaelus toime tulla. Tegemist on seega pigem kirjeldava kui praktilise kursusega.

Gümnaasiumi majandusõppel oleks potentsiaal olla sissejuhatuseks peatseks iseseisvaks eluks ja finantskäitumiseks. Statistikaameti andmetel leiab vaid 13% noortest, et finantsinfo saamiseks on nende peamiseks mõjutuseks koolis saadavad teadmised. Kuigi koolist on rahaasjade planeerimise kohta saanud teavet 79% õpilastest, paistavad Eesti noored välja madala eelarvestamisega, teadmatusega investeerimisriskidest ja inflatsioonist ning väheste säästmisharjumustega. Selline statistika näitab, kuidas praegune finantskirjaõpetamine ei tööta.

Appi tuleb erasektor

Puudulike õppekavade valguses on finantshariduse pakkumise enda peale võtnud tugev erasektor – erinevad Eesti pangad tõstavad seminaride ning kursuste abil noorte rahatarkust. Praegu läbivad õpilased kohustuslikus korras koolikursuse, mis ei paku neile praktilist väärtust ning peavad end kooliväliselt ise valdkonnaga kurssi viima. Primaarne finantskirjaoskuse õpetamine üldhariduskoolides peaks olema prioriteet, et kasvatada põlvkonda, mis on finantsiliselt vaba ja toimetulev. Selle eest peaks eelkõige vastutama meie haridussüsteem, kuid konkurendina ei tohiks näha ka kompetentset erasektorit. Eestis on olemas erakordselt pädevaid asjatundjad, kes oskavad noortele isegi koolitundide raames finantsharidust pakkuda.

Eesti haridussüsteem on küll tugev, kuid hindamatu lisandväärtuse annab praktiline väljund. Käigem kaasas muutustega ning võtkem Eesti suurest potentsiaalist maksimum. Nii saame garanteerida, et tänapäeva noortest saavad tegijad, mitte lumehelbekesed.

Reforminoored ja Kesknoored toetavad Eesti üleminekut taastuv- ja tuumaenergiale aastaks 2035

Reforminoored ja Kesknoored toetavad Eesti üleminekut taastuv- ja tuumaenergiale aastaks 2035

Kliimakriis on käes ning sellega kaasnevad muutused juba tuntavad. Kliimamuutuste leevendamiseks peame tegema kiireid ja efektiivseid otsuseid ning võtma varasemast ambitsioonikamad kliimaeesmärgid. Fossiilkütustel põhinevad energeetikasektorid on ühed põhilisemad kliima ja keskkonna saastajad ning takistavad kogu maailma kliimaneutraalsuseni jõudmisel.
Põlevkivi kaevandamine elektri tootmiseks on ressursimahukas ja ebaefektiivne, aga ennekõike kahjulik keskkonnale ja ka inimeste tervisele. Põlevkivi osakaalu vähendamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks energeetikasektoris peame kasutusele võtma alternatiivsed energiaallikad nagu taastuv- ja tuumaenergia.

💚 Rohepööre on oluline, et vältida kliimakatastroofiga kaasnevaid kahjulikke mõjusid kogu maailmale. Eesti süsinikujalajälg on Euroopas ühe inimese kohta suuruselt neljas, mis tähendab, et oleme rohepöördest kaugel ning loosungitest ja kokkulepetest ei piisa – aeg on tegutseda! Peame liikuma kliimaeesmärkideni väga ambitsioonikalt ning jõudma nendeni enne seatud tähtaegasid. Kliimakatastroof on juba käes – elame iga aasta oma laste- ja lastelaste tuleviku arvelt.
Reforminoored ja Kesknoored soovivad, et Eestis toimuks hiljemalt aastaks 2035 täielik üleminek taastuv- ja tuumaenergiale. Eestis peab olema efektiivne ja kliimaneutraalne energeetikasektor ning sellega seadma ka teistele riikidele eeskuju.
Eestil on suur potentsiaal võtta kasutusele tõestatult efektiivsed taastuvenergia lahendused – tuule- ja päikesepargid, bioenergia ja hüdroelektrijaamad. Taastuvenergiale lisaks saame kasutusele võtta tuumaenergia, mis on samuti efektiivne ning tagaks meile tugeva energiasaagise ja -julgeoleku.

On oluline, et meie inimestele oleks arusaadav rohepöörde ja -energia olulisus. Peame tegema laialdast teavitus- ja selgitustööd, et inimesed saaksid vastused enda küsimustele ning üle rohepöördega seotud hirmudest. Seetõttu leiame, et üleminekuprotsessi on vaja kaasata teadlasi nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

🇪🇪 Eesti peab eesmärgiks võtma muuta Ida-Virumaa kaevanduspiirkond atraktiivseks roheenergia tootmiskeskuseks, et suunata praegune põlevkivi kaevandamisele minev ressurss efektiivselt ümber ning ühtlasi rakendama innovatiivseid ja kliimaneutraalseid tehnoloogiaid energia tootmiseks. Lisaks üle 300 miljoni suurusele üleminekufondile rohepöörde jaoks on selleks olulised suured ja kaalutletud investeeringud nii avalikust kui erasektorist, et meie energiamajandus oleks jätkuvalt iseseisev ja sõltumatu.
Riigi energeetikasektorit roheliseks muutes, tuleb silmas pidada ka sotsiaalmajanduslikku olukorda rohepöördest enim mõjutatavates piirkondades. Peame kindlustama selle, et rohepöördega ei väheneks Ida-Virumaal tööhõive. Põlevkivist väljumine peab toimuma koostöös kohalike ettevõtjate ja inimestega ning peab looma uusi hästi tasutatud töökohti. Suur roll selle õnnestumiseks on valitsuse ja maakonna tihe koostööd, kuhu on kaasatud ka erasektor ja teadlased.

Peame väga oluliseks kaevanduspiirkondade ja tulevaste tuuma- ja taastuvenergiakeskuste asukohtades elavate inimeste kaasamist. Rohepööre peab tooma kasu kõigile ning mitte kedagi maha jätma!

Indrek Paljak: kuidas tõsta europarlamendi valimiste aktiivsust

Indrek Paljak: kuidas tõsta europarlamendi valimiste aktiivsust

Eestis toimuvad kolme liiki valimised, kus kodanikud saavad hääletamas käia: riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Viimase 20 aasta jooksul on keskmine riigikogu valimiste valimisaktiivsus olnud 62 protsenti, KOVi valimistel 54 protsenti ja Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kõigest 36 protsenti. Arvestades, et europarlamendi valimiste keskmine valimisaktiivsus üle Euroopa on 51 protsenti, on Eesti näitaja selgelt Euroopa keskmisest madalam.

Pilt selgineb, kui vaadata erakondade kulutusi eri valimiste raames. Erakondade poliitilise tegevuse kulud 2014. aasta esimeses pooles, mil toimusid Euroopa Parlamendi valimised, olid kokku umbes kaks miljonit eurot, samas kui kohalike valimistele ajal kulutati peaaegu kuus miljonit eurot.

Asi on selge: erakondadele on praegu Euroopa Parlamendi valimised teisejärgulised. Selleks on mitmeid põhjusi. 1) Erakondade riigipoolne rahastus tuleneb ainult riigikogu valimistulemustest, seega kohalikud valimised ja Euroopa Parlamendi valimised ei paranda otseselt erakondade rahalist seisu. 2) Kohalikud valimised on erakondadele tähtsad, sest see võimaldab neil olla rohkem pildis eri piirkondades valimistevahelisel ajal ning toetab lojaalse valijaskonna teket.

Kuigi erakondadele ei ole Euroopa Parlamendi valimiste valimistulemused nii tähtsad kui teistel valimistel, mõjutab Euroopa Parlament Eesti poliitikat ja käekäiku meie enda riigikoguga sarnasel määral. Selleks, et Eesti saaks saata Euroopa Parlamenti just need saadikud, kelle valimistel on osalenud suur hulk Eesti valimisõiguslikest kodanikest, tuleb läbi viia mõned muudatused. Teen otsa lahti kahe ettepanekuga.

Selleks, et erakondade tulubaas tõuseks tagasi vanale tasemele, peaks Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kasvama umbes 45 protsendini.

1) Euroopa Parlamendi valimistulemuste kajastumine erakondade rahastuses sõltuvalt häälte arvust. Juhul kui erakondade toimetulek sõltuks ka Euroopa Parlamendi valimistulemustest, pöörataks sinna rohkem tähelepanu kui täna ja erakondadel oleks rohkem põhjust rõhutada Euroopa Parlamendi valimiste tähtsust Eesti kodanikele. Kuid see ei mõjuta otseselt ilmtingimata veel valimisaktiivsust: erakonnad on saanud ju viimastel aastatel täpselt 5 413 000 eurot aastas, ning see summa ei muutuks, olenemata sellest, kui palju valimas käidaks.

Kui erakonnad saaksid iga Euroopa Parlamendi valimistel saadud hääle eest kaks eurot aastas ja vähendataks riigikogu tulemustest tulenevat rahastust 4,7 miljoni euroni, saaksid erakonnad vähem raha kui praegu. Rahastust saaksid erakonnad, kes on saanud valimistel vähemalt kaks protsenti häältest, täpselt nagu riigikogu valimistel. Sarnane meetod on kasutusel Saksamaal erakondade rahastamiseks.

Selleks, et erakondade tulubaas tõuseks tagasi vanale tasemele, peaks Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kasvama umbes 45 protsendini. Selleni jõudmiseks pööraksid erakonnad suure tõenäosusega rohkem tähelepanu ja panustaksid ka raha Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaks. Pole ka välistatud, et erakonnad teeksid valimistel osalemise populariseerimiseks ühisavaldusi, mis aitaksid ühtlasi Eesti poliitkultuuri parandada.

2) Euroopa Parlamendi valimisõiguse laiendamine 16- ja 17-aastastele kodanikele. Tänapäeval tunnevad noored Euroopa Liidu vastu palju suuremat huvi, kuna nad on koos sellega üles kasvanud. Niikuinii saavad varsti valimistel hakata käima ka selle põlvkonna eestlased, kes on kogu oma elu elanud Euroopa Liidus.

Ma loodan, et edaspidi osaleb suurem osa Eesti valijatest Euroopa Parlamendi valimistel, aga sellised muutused ei leia aset iseenesest.