2023. aasta riigikogu valimistel osutusid riigikogusse valituks 3 Reforminoorte liiget. Tegemist on meie noortekogu parima tulemusega peale 2015. aasta valimisi.
Palju õnne Kristo Enn Vaga, Anti Haugas ja Erkki Keldo!
Liitu võitjatega reforminoored.ee/liitu
Reformierakonna Noortekogu programm seisab tugevalt neljal sambal, milleks on vabadus, haridus, keskkond ning majandus.
Reforminoorte jaoks on peamine väärtus vabadus ning sellega kaasnevad valikuvõimalused ja vastutus. Vabaduse plokk sisustab seda mõtet mitme väga olulise sõnumiga – peamised on kooselu rakendusaktide vastuvõtmise eest seismine, täiskasvanutele kanepi legaliseerimine ning Riigikogu ja Europarlamendi hääletamis- ja kandideerimisea langetamine vastavalt 16. ja 18. eluaastani.
Reforminoored seisavad kindlalt eestikeelsele haridusele ülemineku eest alates lasteaiast, sest kõik peavad saama ühetaolised võimalused paremaks tulevikuks. Lisaks peab Eesti suutma tagada teaduspõhise ja tugeva keskkonnapoliitika, mis tähendab jätkusuutlikke taastuvenergia võimaluste loomist.
Reforminoortele on oluline ka eduka digiriigi kuvandi hoidmine, mis tähendab m-hääletamissüsteemide kasutuselevõttu, et inimesed saaksid valimistel hääletada nutiseadme kaudu. Reforminoored seisavad ka ebaõiglase tulumaksuküüru kaotamise ja selle ühetaoliseks taastamise eest, et inimestele, ka noortele, kes sisenevad tööturule, jääks rohkem raha kätte.
Reforminoortel on kindel plaan ja me seisame selle eest, Eesti oleks noorte kindlates kätes!
Loe tervet programmi siit: https://reforminoored.ee/rk23programm/
Reformierakonna noortekogu ootab majandus- ja taristuministrilt Taavi Aasalt sisulisi lahendusi energeetikavaldkonnas, sest Keskerakonna ettepanek langetada ajutiselt energia käibemaksu 9 protsendini on lühinägelik ega muuda olukorda paremaks.
Taavi Aas, kelle vastutusalasse kuulub energeetikavaldkond, peab Reforminoorte juhi Doris Lisett Rudnevsi sõnul pakkuma lühiajaliste meetmete asemel lahendusi probleemi tuumale. Olukord, kus tarbijat on tabanud elektrihinna šokk, gaasihinnad on laes ja inimeste küttearved muutuvad aina kõrgemaks, näitab reforminoorte sõnul selgelt rohepöörde vajalikkust.
Raha, mida riik kaotaks, alandades käibemaksu 20 protsendilt 9-le, tuleks suunata rohepöördesse ja taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamisse, mis tagaks Eestile jätkusuutliku ja soodsa tootmisvõimsuse ning energiajulgeoleku. Aas peab Rudnevsi sõnul alustama investeerimist kliimapoliitikasse ja tegema otsuseid Eesti riigi tuleviku huvides, mitte pakkuma ajutisi lahendusi ja meetmeid, süvendades seeläbi energiakriisi veelgi.
Elektrihinna järsk tõus mõjutab kõige enam väiksema sissetulekuga inimesi, ent Keskerakonna ettepanek teha kõigile maksusoodustust sellega ei arvesta. Näiteks 100-eurose arve puhul 9 protsendise käibemaksuga oleks hinnavõit sel juhul 9 eurot. Elektriarve suurusest olenemata on käibemaksu alandamisega võimalik võita umbes kümnendik hinnast. Küll aga ei soodusta selliselt käibemaksu langetamine energiasäästlikkust ning võidaksid enim need, kelle tarbimine on suurem. Seega on käibemaksu alandamine lühinägelik ega taga inimestele vajalikku tuge. Toetused ja maksusoodustused peavad reforminoorte sõnul olema sihitatud ning vajaduspõhised.
