Archive

Author: Reforminoored

9 posts

Tuleviku sotsiaalminister ja riigikogu kandidaat: valitsus röövib heatahtlikke inimesi

Tuleviku sotsiaalminister ja riigikogu kandidaat: valitsus röövib heatahtlikke inimesi

Riigikogu kandidaat Andrus Punt leiab, et annetustega ostetud ravimite maksustamine peab lõppema.

Reforminoorte ellukutsutud ja praegusele valitsusele alternatiivi pakkuva Tuleviku Valitsuse sotsiaalminister Andrus Punt sõnas, et on ebaõiglane maksustada annetustega ostetud ravimeid. “Kui keskvalitsus ei suuda ravi tagada ja kolmas sektor peab sekkuma, siis on lausa piinlik, et valitsus heade inimeste annetustelt osa endale korjab.”

“Eesti üks suurimaid ebakõlasid on, et need, kes võitlevad sõna otseses mõttes elu eest ja riigi tuge vajavad, jäävad sellest ilma,” ütles Punt “Riik peab olema empaatilisem, inimlikum.”

Näiteks Kingitud Elu fond maksis eelmine aasta toetuste pealt üle 100 000 euro riigile makse. “Minister Sikkut ja valitsus leiavad, et on õiglane korjata maksu neilt, kes nende tegemata tööd peavad tegema ning inimestele abikäe ulatavad,” sõnas Punt.

Iga riigieelarve on valikute küsimus. Samas pole palju neid kulutusi, mis kaaluks üles püüdluse päästa kellegi elu. Kõikidelt ravimitelt käibemaksu kaotamine maksaks ligi 30 miljonit eurot. Kui see ei ole reaalne, siis on võimalik teha abiorganisatsioonidele erand. “Kulu oleks katuserahade kõrval tühine,” rõhutas Punt.

Tuleviku Valitsus on Eesti Reformierakonna Noortekogu poolt loodud alternatiivne valitsus, mille osaks on parem valitsusprogramm ja Tuleviku ministrid. Rohkem infot leiab Tuleviku Valitsuse kodulehelt.

Reforminoored tahavad alandada õppelaenu intressi kahe protsendi peale

Reforminoored tahavad alandada õppelaenu intressi kahe protsendi peale

Reforminoored tahavad alandada õppelaenu intressi kahe protsendi peale

Õppelaenude intressid on tänase seisuga ebaratsionaalselt kõrged ning valitsuse eesmärgiks peab olema intressi langetamine 2% peale.
Õppelaenud ei tohiks olla ühegi erasektoris tegutseva panga jaoks kasumi teenimise koht. Õppelaenu tagasimaksmine peaks olema seotud õppetulemustega ning Eestis töötatud ajaga. Reforminoored leiavad, et on oluline üle vaadata ka maksimaalse õppelaenu määr, et tagada kõikidele võrdne stardipositsioon.

„Soovime tegeleda Eesti haridussüsteemi parandamisega, et tudengitel oleks võrdne võimalus hariduse omandamiseks. Eelkõige on oluline just õppelaenu intressimäära langetamine viie protsendi pealt kahe protsendini ning tagada, et ülikooli lõpetajad jääksid Eestisse ja panustaksid meie riigi arengusse,“ selgitas Reforminoorte peasekretär Kristo Enn Vaga. “Õppelaenu intressimäära langetamisega soodustame õppimisele keskendumist ning üle peame vaatama ka õppelaenu kogusuuruse, mis on praeguse elatustaseme jaoks liiga väike.”

Hetkel on õppelaen kriminaalselt kõrge intressimääraga (5%) ning on pankadele lihtne kasumi teenimise võimalus, eriti kuna riik tagab, et need makstakse tagasi. Ükski pank ei tohiks üliõpilaste, riigile lisandväärtuste loojate, arvelt rikastuda. Kuna riik tagab õppelaenu tagasimaksmist siis peaks riik ka mõjutama selle laenu intressimäära ning see ei tohiks ületada kahe protsendi piiri.

Kuidas ohjeldada Venemaa agressiivsust?

Kuidas ohjeldada Venemaa agressiivsust?


Kertši väina sild

25. novembril toimunud Venemaa järjekordne rünnak Ukraina suveräänsuse pihta Aasovi merel on signaaliks kogu Euroopale, eelkõige Eestile. Ukrainas on praeguseks välja kuulutatud 30- päevane sõjaseisukord ning president Petro Porošenko on pöördunud nii ÜRO, Euroopa Parlamendi, mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka välisriikide parlamentide poole. Peame mõtlema selle peale, kuidas suurendada enda kaitsevõimekust, et olla valmis sellisteks agressioonideks meie riigi territooriumil.

Antud olukord tuletab meile meelde kui oluline on liitlaste olemasolu. Me peame ise andma maksimaalse panuse, et tagada Eesti julgeolek, samas mõeldes realistlikult, teame, et üksinda me Venemaa-suuruse riigi vastu ei saa. Seega peame suurendama NATO liitlasvägede juuresolekut. Kui hetkel on Eestis umbes 1200 sõdurit, siis tulevikus peaks neid olema 2000-3000.Samas suunas liiguvad hetkel ka Läti ja Leedu, kes on samuti mõistnud, et ainuüksi individuaalse kaitsevõimekusega piisavat julgeolekut tagada ei ole võimalik. Eesti idapiir on ka NATO idapiir. See tähendab, et liitlaste kohalolek peab jätkuma ning suurenema.  Järgmise aasta kaitse-eelarve maht võiks olla vähemalt 2,3% SKT-st.

Kuigi NATO peasekretär Jens Stoltenberg on kutsunud Venemaad üles vabastama Ukraina sõdureid ja laevu, ei ole ka need ponnistused kuhugi viinud. Euroopa Liit peab Venemaa suhtes kehtivaid piiranguid tugevdama ning rakendama uusi sanktsioone. Venemaa Föderatsiooni agressiivne poliitika ning tegevuse karistamatus võib viia väga tõsiste tagajärgedeni, tuues näiteks Ukraina territooriumi täieliku okupatsiooni või kallaletungi mõnele Balti riigile. Deklaratiivsed avaldused küll näitavad erinevate riikide suhtumist Venemaa jõulisse käitumisse, kuid Putini poliitikat need siiski ei mõjuta. Antud olukorras saame tegelikult loota ainult USA toetusele, kelle abiga on võimalik anda Ukrainale otsest sõjalist tuge.

Venemaale on mõningatel juhtudel antud hea võimalus Euroopa Liidu poliitikasse sekkuda. Näiteks on riik salakavalalt enda huvides kasutanud Nord Stream 2. Kuigi paljud riigid, eesotsas USA, Balti riikide ja Poolaga on avaldanud vastuseisu, on siiski oluliste EL-i riikide,näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa puhul antud sellele projektile roheline tuli. Selge on see, et Venemaa kasutab gaasijuhet enda geopoliitilise relvana ning selle abil suurendab ta veelgi enda mõjukust EL-i liikmesriikide seas. Lisaks on Euroopa Komisjon seisukohal, et projekt on vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitikaga. Tänaseks päevaks on kahjuks aga gaasijuhtme ehitus juba alanud ning see peaks valmima 2020. aastaks. On äärmiselt kahetsusväärne, et vaatamata Venemaa käitumisele on neil siiski lastud selline projekt ellu viia.

On selgelt näha, et ei praegu eksisteerivad sanktsioonid ega püüdlused dialoogile ei ole suutnud Venemaa agressioone tagasi hoida. Hetkel puudub Läänel võimekus Venemaad ohjeldada. See tuli eriti hästi esile peale Aasovi mere agressiooni, kui Lääneriikide vastulause ja sõnum Venemaale jäi väga nõrgaks. Me ei tohi pealt vaadata, kuidas Putin rikub järjekordselt rahvusvahelisi õigusnorme. Kindlasti tuleb avaldada konkreetset hukkamõistu Venemaa tegevuse suhtes, rakendada täiendavaid sanktsioone ning toetust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks, mida Riigikogu on tänaseks päevaks juba teinud. Kahetsusväärselt ei olnud peaministri partei avalduses üksmeelne,näiteks otsustas peasekretär Mihhail Korb, et tema sellele alla ei kirjuta. Selline teguviis näitab Keskerakonna suhtumist nii Eesti rahvale kui ka ülejäänud Euroopale. Eesti peab hoidma enda välispoliitilist kurssi ning tagama liitlassuhete jätkusuutlikkuse.

Tuleviku Kaitseminister
Laura Danilas

Tuleviku Digitaalminister: Kuidas internetis oma turvalisus tagada?

Tuleviku Digitaalminister: Kuidas internetis oma turvalisus tagada?

Interneti turvalisus

Eestlastel on privileeg ajada enamus ametlikest toimingutest digitaalselt ning omada vaba ligipääsu pea kõigele, mis tänapäeval internetist leida võib. Suure vabadusega kaasnevad aga omad ohud ja tänapäeva maailmas, kus pea igaühel on kodus arvuti ja taskus nutitelefon, võib rünnaku ohvriks langeda igaüks. Olenemata laialdasest ohust, seostub tavalise kodaniku jaoks küberjulgeolek pigem ikka millegi militaarsega, mis toimub kõrgemal tasemel. Levinud on mõtte: „ah, ega ma kasutan oma seadmeid vaid töötamiseks, arvete maksmiseks või meilide lugemiseks- kes see mind ikka ründab“. Reaalsuses puududab küberoht aga kõiki, kes kasutavad seadmeid mis on ühenduses internetiga. Mõnikord  võivad isegi rohkem ohustatud olla just need, kes kasutavad igapäevaselt oma seadmeid vaid piiratud tegevuseks, kuna rünnak tuleb nende jaoks ootamatult.

Just hiljuti tuli Eestis avalikuks järjekordne juhtum, kus petturitel õnnestus hästi läbi mõeldud skeemi alusel väikefirma raamatupidajale saadetud õngitsuskirjas juhatajana esinedes välja petta üle 80 000 euro. Selleks, et laiendada teadlikust, otsustasin välja tuua peamised meetodid mida viimasel ajal rakendatakse ning teemad mida jälgida ja püüda ennetada.

Paroolid:

Esmaseks ja ka kõige levinumaks enesekaitse viisiks on paroolid. Kuigi tänapäeva tehnoloogia abil on välja töötatud ka turvalisemaid meetmeid nagu näiteks ID-kaart või Smart ID, on paroolid endiselt peamiseks kaitsekilbiks enamikes keskondades ja crackerite jaoks kõige lihtsam võimalus korraldada rünnakuid. Selleks, et paroolid täidaksid oma ülesannet kõige paremal viisil olen toonud välja peamised nõuanded mida peaks paroolide kasutamisel meeles pidama.

  • Parool ei tohi olla lihtsasti ära arvatav või seostatav isiklike andmetega (nt nimi, sünniaeg, lemmiklooma nimi, ametinimetus vms).
  • Kasutada tuleks võimalikult mitmekülgset kirjaviisi, kasutades kirjavahemärke, muutes tähtede suurusi, rakendades numbreid jne.)
  • Üks parool ei tohiks olla kasutusel mitmes erinevas keskkonnas samasugusel kujul. Kui on hirm, et paroolid ununevad on üheks võimaluseks välja mõelda oma süsteem, asendades erinevas asukohas oma parooli kuju, muutes suureks mõni teine täht või vahetades numbreid paroolis).

Õngitsuskirjad ja õngitsuslehed:

Kui paroolid tagavad isiklike kontode turvalisuse, ei kaitse need õngitsuslehteda ja õngitsuskirjade eest.  Just need on aga muutunud viimasel ajal peamiseks ründe viisiks.

Õngitsuslehtede eesmärgiks on näida võimalikult identne originaalile, kuhu parasjagu soovitakse suunduda. Pannes inimene uskuma, et ta on jõudnud oma sihtkohta, kus tuleb sisestada andmed. Sisestatud andmed lähevad võltslehe kaudu aga otse crackerite kätte. Õngitsuskirjad on sarnase põhimõttega, kiri saadetakse näiteks firma juhatajaga sarnaselt emaililt, küsides alguses mõnda süütut tegevust ning hiljem juba näiteks raha ülekannet.

Õngitsuskirjade ja õngitsuslehtede vältimiseks tuleks tähelepanu pöörata järgnevale:

  • Veenduda, et veebiaadress oleks korrektne ja ilma ühegi trükiveata. Paljud õngitsuslehed rakendavad just enim levinud trükivigasid, et viia inimene märkamatult võlts lehele. (näiteks kasutatakse Google.ee asemel nime g00gle.ee või gogle.ee).
  • Erineva info pärimine tundmatutelt emailidelt või kiiret tegutsemist nõudvate kirjade suhtes tuleks olla väga kriitiline. Suured teenusepakkujad või keskkonnad ei küsi inimestelt kunagi otse nende isikuandmeid või paroole läbi emaili. Alati tuleks ka üle kontrollida kes on kirja saatnud. (Ühes Eestis toimunud õngitsuskirja pettuses rakendati näiteks firma omaniku emaili, kus ainus erinevus originaaliga oli, et .ee asemel kasutati .eu domeeni).
  • Paroolide ja andmete edastust tuleks vältida telefoni teel.
  • Võlts lehed on enamasti pikema aadressaadiga kui originaalid. (õngitsuslehtede vältimiseks on üks võimalus sisestada lehe nimi uuesti Google otsingusse, sest seal ilmuvad esimensena originaalid.)

Ohud sotsiaalmeedias

Enamik meist kasutab sotsiaalmeediat igapäevaselt, mistõttu on sotsiaalmeedia ka atraktiivne sihtmärk pahalastele. Libauudiste ja pakkumiste enim levinud eesmärgiks on oma lehele klikkide kogumine, et see hiljem kallimalt maha müüa. Samas aga võivad need inimese suunata ka lehele, mis sisaldab pahavara või proovib teda liita mõne tasulise sõnumiteenusega.

Tunnused mis viitavad pettusele:

  • Pakkumine mis on liiga hea, et olle tõsi. ( Viimasel ajal väga levinud auto või tehnoloogia loosimised).
  • Pakkumine, kus midagi antakse lihtsalt niisama. (Alati tuleks mõelda, mis on selle tegevuse kasutegur neile, kes asju jagavad).
  • Puudulikud osalemistingimused või informatsioon tulemuste teadvustamisest.

Pahavara

Viimaseks tooksin välja ka pahavara. Pahavara võib ohustada nii arvuteid kui ka nutitelefone ning levida lisaks emailidele ka erinevate võlts internetilehekülgede kaudu. Pahavara abil võidakse krüpteerida arvutis olevad andmed mille vabastamiseks nõutakse raha või siis vaikimisi kasutada arvuti jõudlust krüptoraha kaevandamiseks ilma omaniku teadmata. Pahavara abil saab arvuti liita ka robotvõrgustikuga, mida hiljem kasutatakse küberrünnakute läbiviimiseks, ilma et selle omanikul sellest õrna aimugi oleks.

Pahavara vältimiseks tuleks teha järgmist:

  • Veenduda, et seadmel oleks tehtud kõik viimased uuendused.
  • Alla laadimiseks tuleks kasutada vaid turvalisi keskkondasid.
  • Viirusetõrje tuleks alla laadida vaid tuntud tootja kodulehelt, sest tihit võib pahavara ennast nimetada just viirusetõrjeks.
  • Pahavara levitamiseks võib programm rakendada ka teie enda või sõprade sotsiaalmeedia kanaleid, kes on pahavaraga nakatunud. Sellisel puhul edastatakse sõpradele tundmatuid manuseid või lehekülgi, mille avamine levitab pahavara. Seetõttu tuleks sõbralt alati üle küsida, kui oled temalt saanud midagi kahtlast, sest enamasti ei pruugi rünnaku ohvriks langenud sellest ise teadlikudki olla.

Tuleviku Digitaalminister
Kaarel Kullamaa

 

Tuleviku Turismi- ja kaubandusminister: Kuidas tuua tagasi rohkem Soome turiste?

Tuleviku Turismi- ja kaubandusminister: Kuidas tuua tagasi rohkem Soome turiste?

Kuidas tuua tagasi rohkem Soome turiste?

Statistikaameti septembrikuu numbrid näitavad, et turistide arv võrreldes eelmise aasta septembriga on vähenenud Soomest 10%. Juba mitmendat aastat järjest ei osale Eesti riik Helsingi turismimessil, mis näitab meie vähest huvi soome turistide vastu. Õnneks on kohal mõned ettevõtjad, kuid küsitlused turismimessil näitasid, et peale Tallinna ja selle lähiümbruse ei tea soomlased Eestist palju midagi. Küsiti näiteks, et kus asub Haapsalu ja kuidas sinna saab.

Lisaks ühekülgsele turismisuunale on üheks suureks mõjutajaks alkoholiaktsiiside kiire tõus viimasel kahel aastal. Järjest vähem käivad põhjanaabrid nädalavahetustel Eestis lõbutsemas. Hinnavahe jääb järjest väiksemaks nende enda turul olevaga. Kaubandus, hotellid, restoranid, meelelahutus – need ja palju muudki on valdkonnad, kuhu ööbiv turist oma raha jätab ja esimesena langusest kannatavad. Eesti jaoks moodustavad soome turistid 35% koguarvust, seega on tegemist väga olulise teemaga.

Eestist on saanud soomlastele transiitriik kaubaturismiks Lätti, kuhu korraldavad alkoturismi reise mitmed Eesti ettevõtted ja mõistetavalt. Valitsus räägib, et antud muudatused alkoholipoliitikas on kõik parema rahvatervise huvides. Veelgi enam on koomiline vaadata kaupluste reklaamlehti, kus alkohoolsete jookide juures pole enam hindu. Soov joomist vähendada on igati kiiduväärt, aga inimeste harimine ja intelligentse joogikultuuri propageerimine on tunduvalt mõistlikumad meetmed. Nagu näha, siis tehtud muudatustega kaotame ka järjest enam turiste.

Kuidas parandada olukorda? Eestit tuleb turundada mitmekülgsemalt ning üleskutse turismiettevõtetele pakkumaks väljapoole Tallinnat suuremal hulgal reise. Kui me soovime, et Tallinn oleks suurlinn, siis vanalinn peaks olema piirkond, mis elaks 24/7. Pubidel ja baaridel oleks võimalus tegutseda vabalt ilma kellaaja ja alkoholipiiranguteta. Lisaks tuleb kasutada tänast trendi ning legaliseerida kanep ka meelelahutuslikul otstarbel. Kanada tegi esimese suurriigina otsa suurelt lahti, Mehhiko ja Tai kohe järgnevad. Meil tasuks lõigata kasu enne kui seda teevad kõik riigid. Kui me julgeme teema tõsta üles lõpuks suuremas pildis, siis saame paika panna täpsed tingimused ja regulatsioonid. Olgem eesrindlikud, sest järjest enam uuringuid näitavad, et kanepi mõju tervisele pole alkoholiga isegi võrreldav, positiivses võtmes.

Tuleviku Turismi- ja kaubandusminister

Risto Kaljurand