I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Reformierakonna Noortekogu (edaspidi "ERNK") on 1997. aastal asutatud poliitiline noorteorganisatsioon, mis ühendab Eesti Reformierakonna Noortekogu klubisid (edaspidi "noorteklubi") ja noorteklubide liikmeid. ERNK juhindub oma tegevuses enda põhikirjast, selle lisadest ja programmist ning Eesti Reformierakonna (edaspidi “Reformierakond”) põhikirjast.

1.2. ERNK poliitilise tegevuse aluseks on programm. Programm määrab kindlaks ERNK tegevuse põhisuunad ja ülesanded. Programmi asjakohase uuendamisega tegelevad ERNK esimees (edaspidi “esimees”), ERNK juhatus (edaspidi “juhatus”), ERNK peasekretär (edaspidi “peasekretär”)  ja ERNK Büroo (edaspidi “büroo”)

1.3. ERNK kasutab oma töös visuaalset identiteeti, mida muuhulgas järgib noortekogu juhatus ning mille kasutamist korraldab büroo. Visuaalse identiteedi alla kuuluvad logo, font ja värvikombinisatsioon. Visuaalse identiteedi kasutamise üle teostab järelevalvet büroo.

II EESMÄRGID JA TEGEVUS

2. ERNK eesmärgid on:

● kasvatada liberaalselt, parempoolselt ja iseseisvalt mõtlevaid noori, kellest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed ning liberaalse maailmavaate pooldajad ja propageerijad;

● tagada liberaalse maailmavaate laiem levik;

● tagada, et noored on esindatud Reformierakonna põhikirjalistes institutsioonides;

● liberaalse maailmavaate tutvustamine ja kandepinna laiendamine.

3. ERNK tegevused on:

● ERNK liikmeskonna suurendamine läbi üle-eestilise noorteklubide võrgu loomise;

● noorteklubide ühisürituste, seminaride ning koolituste korraldamine;

● infovahetuse tagamine erinevate noorteklubide vahel;

● Reformierakonna poolt kehtestatud korras omapoolsete kandidaatide esitamine Reformierakonna juhtorganite, allorganite, kohalike omavalitsuste, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistele;

● sise-ja välisriiklike partnerorganisatsioonidega suhete tugevdamine korraldades seminare, kokkusaamisi ning ühisüritusi.

III LIIKMED

3.1. ERNK liikmeks võib olla isik, kes on:

● 14- kuni 35-aastane;

● valmis panustama organisatsiooni eesmärki;

● valmis osalema regulaarselt ERNK töös.

3.2. Liikmel on õigus:

● osaleda ERNK tegevuses ning selle eesmärkide elluviimises;

● osaleda üldkogul;

● valida ja olla valitud ERNK juhtimis-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse;

● esitada arupärimisi ja ettepanekuid ERNK valitavate organite ning ametikohtadel olevate isikute tegevuse kohta ja saada nendelt teavet;

● kasutada oma muid põhikirjast tulenevaid õiguseid.

3.3. Liikmeks astumiseks tuleb isikul teha sellekohane avaldus kirjalikul või suulisel teel ERNK juhatusele.

3.4. Liikmeks saamise üle otsustab ERNK juhatus.

3.5. ERNK liikmeks astudes annab liige ERNK juhatusele, büroole ja teistel ERNK eesmärgi täitmiseks loodud organitele õiguse töödelda oma isikuandmeid. Isikuandmeid tohib töödelda ainult ERNK eesmärkide täitmiseks.

IV ÜLDKOGU

4.1. ERNK kõrgeimaks juhtorganiks on ERNK Üldkogu (edaspidi "üldkogu"), mis toimub vähemalt kord aastas. Üldkogu toimumise aja ja päevakorra projekti teatab esimees kõikide noorteklubide esimeestele ja noortekogu liikmetele vähemalt 30 päeva enne üldkoosoleku toimumist e-maili teel.

4.2. Üldkogu ülesanneteks on järgnev:

● kinnitada üldkogu päevakord, valida häältelugemiskomisjon ning valimisprotsessi läbiviijad ja määrata kindlaks reglement;

● kinnitada ERNK põhikiri ning programm ning teha sellega muudatusi ja täiendusi põhikirja ja programmi;

● valida esimees ja juhatus.

4.3. Üldkogu ja erakorralise üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud ERNK liikmetest või kui käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

4.4. Juhatuse valimised toimuvad kahes etapis. Kõigepealt valib üldkogu juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust, peale mida valib üldkogu ülejäänud juhatuse liikmed.

4.5. Esimehe valimistel osutub valituks kandidaat, kelle kandidatuur saavutab lihthäälteenamuse. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavuta ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kahe kandidaadi võrdse häälteenamuse puhul teises voorus on vähemalt 1/10 üldkogul osalevatel liikmetest õigus kutsuda kokku uus üldkogu.

4.6. Juhatuse liikmete valimisel osutuvad valituks kandidaadid, kes saavutavad suurima häälte arvu. Kui kahel juhatuse liikme kandidaadil, kelle häältetulemus on võrdne ning antud tulemusega kvalifitseeruksid nad mõlemad viimaste kandidaatidena, kes juhatusse pääseksid, korraldatakse teine hääletusvoor kahe võrdselt hääli kandidaadi vahel. Kandidaatide nõusolekul võib teise vooru korraldamise asemel valida loosi teel juhatusse pääsev kandidaat.

4.7. Juhatuse esimees ja liikmed valitakse üldkoosoleku poolt salajasel hääletamisel kuni üheks aastaks.

4.8. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise õigus on vähemalt 1/10 ERNK liikmetest, kes esitavad allkirjastatud ettepaneku koos erakorralise üldkoosoleku päevakorra projektiga ERNK esimehele. ERNK esimees teatab erakorralise üldkoosoleku toimumisest ERNK juhatusele, büroole, noorteklubide esimeestele ja ERNK liikmetele ette vähemalt 14 päeva.

4.9. Erakorraline üldkoosolek võib esimehe tagasi kutsuda enne volituste lõppemist juhul kui selle poolt hääletab vähemalt ⅔ erakorralisel üldkoosolekul osalevatest ERNK liikmetest.

V NOORTEKLUBI

5.1. Noorteklubi on ERNK juures tegutsev allorganisatsioon, mis vastab järgnevatele tingimustele:

● noorteklubi juures on vähemalt 5 liiget;

● noorteklubi järgib oma tegevuses ERNK põhikirja ja programmi.

5.2. Noorteklubil on õigus:

● valida enda hulgast välja noorteklubi juhatus ja noorteklubi juhatuse liikmed. Noorteklubi juhatuse liikmete arv on klubi enda poolt määratav, kuid see ei tohi ületada kaheksat liiget, millele lisandub esimees, kes tuleb valida eraldi hääletusel;

● valida enda hulgast esindajad eestseisusesse vastavalt ERNK põhikirjas toodud tingimustele;

● osaleda ERNK töös;

● esitada klubina arupärimisi ERNK juhatusele ja peasekretärile.

5.3. Noorteklubi juhatust on võimalik tagasi kutsuda noorteklubi üldkogul kohalviibivate noorteklubi liikmete ⅔ häälteenamusega või ERNK juhatuse poolt. ERNK juhatuse poolt noorteklubi juhatuse tagasi kutsumine on lubatud vaid juhul, kui noorteklubi tegevuses on tuvastatud ulatuslik põhikirjaline rikkumine revisjonikomisjoni poolt, mida noorteklubi juhatus ei ole nõus parandama.

VI EESTSEISUS

6.1. Eestseisus on noortekogu noorteklubide esindusorgan, mis kohtub vähemalt kolm korda kalendriaastas. Eestseisust juhib eestseisuse esimees.

6.2. Eestseisuse ülesanneteks on järgnev:

● kuulata ära juhatuse, peasekretäri ning büroo liikmete aruanded ERNK tegevuse kohta;

● moodustada alalised või ajutised programmi-, põhimääruse- jm komisjonid, kes töötavad läbi noortekogu jaoks olulisi küsimusi;

● vajadusel võtta vastu ettepanek täiendada või muuta programmi ja selle peatükke;

● aidata korraldada ERNK vilistlaskogu tööd;

● kinnitada ametisse esimehe ja peasekretäri poolt esitatud büroo liikmed üheaastaseks ametiajaks ning valida eestseisuse esimees. Valimised on salajased, sh on igal eestseisuse liikmel üks hääl. Valituks saamiseks peab kandidaat saavutama lihthäälte enamuse. Kui kandidaat lihthäälte enamust ei saavuta, on eestseisus kandidatuuri tagasi lükanud. Büroo liikmete valimistel on häälte võrdse jagunemise puhul otsustav eestseisuse esimehe hääl;

● kutsuda soovi korral tagasi büroo liikme(d) või eestseisuse esimees.

6.3. Kui eestseisus on lükanud tagasi esitatud büroo liikme(te) kandidatuuri, peavad esimees ja peasekretär esitama kinnitamiseks täitmata jäänud büroo liikmete positsioonidele kandidatuurid järgnevaks eestseisuseks.

6.3. Eestseisuse töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kolm korda aastas.

6.4. Eestseisuse kutsub kokku eestseisuse esimees juhatuse esimehe või ⅓ eestseisuse liikmete ettepanekul, teatades sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva.

6.5. Eestseisuse liikmete arvu üle otsustab juhatus. Igal klubil on õigus saata eestseisusele enda hulgast vähemalt kolm liiget.

VII JUHATUS

7.1. ERNK tegevust juhib juhatus. Juhatuses on kuni kaheksa liiget, millele lisandub esimees.

7.2. Juhatuse liikme ametiaeg on kuni üks aasta. Juhatuse liikme järjestikustel ametiaegadel ei ole sätestatud ülempiiri.

7.3. Õigus esitada oma kandidatuur juhatuse liikme kohale on igal ERNK liikmel.

7.4. Juhatuse ülesanneteks on järgnev:

● viia ellu ERNK programmi ja põhikirjalisi eesmärke;

● korraldada ERNK tööd üldkoosolekute vahelisel perioodil;

● võtta vastu ERNK liikmeid või arvata neid välja liikmeskonnast;

● kinnitada ametisse ja vabastada ametist peasekretär;

● kinnitada üldkogu päevakorra projekt;

● teha kokkuvõtteid oma tegevusest ning esitada need eestseisusele;

● kuulutada välja eestseisuse esimehe ja peasekretäri konkurss;

● valida enda seast juhatuse esimehe volituste ennetähtaegse lõppemise puhul juhatuse esimehe asetäitja kuni järgmise üldkogu toimumiseni;

● lahendada küsimusi, mis ei ole üldkogu, esimehe, eestseisuse või noorteklubi pädevuses.

7.5. Juhatuse koosolekuid kutsub kokku esimees, teatades sellest ette juhatusele vähemalt neliteist päeva. Koosolekud ei ole salajased teistele ERNK liikmetele, välja arvatud kui selleks teeb ettepaneku juhatus.

7.6. Juhatus on otsustusvõimeline kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

7.7. Juhatus võib otsuseid vastu võtta juhatuse koosolekut kokku kutsumata. Juhatuse koosolekut kokku kutsumata tehtud otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletavad kirjalikult või suuliselt kõik juhatuse liikmed.

7.8. Juhatuse koosolekuid protokollib peasekretär, tema puudumisel esimehe poolt määratud isik. Kõikidel ERNK liikmetel on õigus pöörduda peasekretäri poole protokollide kättesaadavaks tegemiseks.

7.9. Juhatuse liikme tagasiastumisel saab juhatuse liikmeks järgmine enim hääli saanud juhatuse koosseisust välja jäänud isik.

VIII ESIMEES

8.1. Esimees juhib ja korraldab juhatuse ning peasekretäri tegevust.

8.2. Esimees valitakse üldkogul üheks aastaks. Esimehe järjestikustel ametiaegadel ei ole sätestatud ülempiiri.

8.3. Õigus esitada oma kandidatuur esimehe kohale on igal ERNK liikmel, kes kuulub Reformierakonda.

8.5. Esimees juhib ja korraldab juhatuse ning peasekretäri tegevust, sealhulgas on esimehel kohustus esitada eestseisusele kinnitamiseks büroo liikmete kandidatuurid koostöös peasekretäriga.

8.6. Esimehel on õigus ja kohustus esindada noortekogu meedias, koosviibimistel, vastuvõttudel ning muudel ERNK-ga seonduvatel üritustel või kokkusaamistel.

8.7. Esimehel on kohustus kooskõlastada juhatusega kõik noortekogu nimel tehtavad avaldused ja pressiteated. Erandkorras võib avalduse või pressiteate teha kooskõlastades seda peasekretäri ning vajadusel bürooga.

8.8. Esimehe ametiaeg võib ennetähtaegselt lõppeda vaid erakorralise üldkogu otsusega või esimehe enda soovil.

IX PEASEKRETÄR

9.1 Peasekretäri tööks on koordineerida büroo tööd ning olla selle eest vastutav juhatuse ja eestseisuse ees.

9.2. Peasekretär valitakse juhatuse poolt konkursi korras kuni üheks aastaks. Peasekretäri järjestikustel ametiaegadel ei ole sätestatud ülempiiri. Konkursi korra üle otsustab juhatus.

9.3. Õigus esitada oma kandidatuur peasekretäri kohale on igal ERNK liikmel, kes kuulub Reformierakonda.

9.4. Peasekretär on kohustatud igakuiselt oma tegevusest aru andma juhatusele ja eestseisusele.

9.5. Peasekretäri ülesanneteks on järgnev:

● hallata ning uuendada ERNK liikmete andmebaasi ja kodulehekülge;

● koordineerida informatsiooni liikumist ERNK liikmete ja noorteklubide vahel;

● koostada ürituste, seminaride, koolituste kalenderplaan;

● koostada ERNK eelarveprojekt ja prognoos;

● sõnastada ning tutvustada juhatusele oma tegevusaasta eesmärke ja tegevuskava;

● koostada eestseisuse ja juhatuse koosolekutest kirjalikke protokolle ning edastada need juhatuse liikmetele ja vajadusel teistele ERNK liikmetele;

● taotleda erakonna peasekretärilt juhatuse poolt eelnevalt kooskõlastatud projektidele Reformierakonna rahalist toetust;

● esitada juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;

● esitada koos esimehega eestseisusele kinnitamiseks büroo liikmete kandidaadid;

● kontrollida ERNK rahaliste vahendite kasutamist.

9.6. Juhatus võib lõpetada peasekretäri volitused ennetähtaegselt, kui vastava ettepaneku esitavad vähemalt 1/3 juhatuse liikmetest ning ettepaneku poolt hääletavad 2/3 juhatuse liikmetest.

9.7. Peasekretär ei saa olla samaaegselt juhatuse liige. Juhatuse liikme peasekretäriks valimise korral taandab peasekretär end juhatusest ja juhatuse liikmeks saab üldkoosolekul juhatuse valimistel järgmisena enim hääli saanud isik.

9.8. Peasekretäri tagasikutsumisel juhatuse poolt või tagasi astumisel peab juhatus hiljemalt kahe nädala jooksul kuulutama välja konkursi peasekretäri ametikohale. Kuni uue peasekretäri ametisse astumiseni täidab peasekretäri kohuseid juhatuse poolt valitud isik, kelleks võib olla ka esimees.

X BÜROO

10.1. Büroo koosneb kuni viiest liikmest ning selle tegevust juhib ERNK peasekretär. Büroo liige võib samal ajal kuuluda ka juhatusse.

10.2. Büroo koosneb välissekretärist, sisesekretärist, pressisekretärist ning avalike suhete sekretärist.

10.3. Välissuhete juht ülesanneteks on järgnev:

● sõnastada ning tutvustada juhatusele ja eestseisusele oma tegevusaasta eesmärke ning tegevuskava;

● soovi korral moodustada maksimaalselt kuni viiest liikmest (sh välissekretär) koosneva väliskomisjoni, mille kinnitab või jätab kinnitamata oma otsusega juhatus;

● korraldada ERNK välisriiklikku suhtlust;

● esindada vajadusel ERNK-d rahvusvahelistel üritustel;

● kooskõlastada peasekretäriga kõik avaldused, reisid jm toimingud, mis puudutavad ERNK tegevust;

● esitada juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;

● järgida oma tegevuses juhatuse ning peasekretäri poolt antud juhiseid ja ERNK põhikirja.

10.4. Sisesekretäri ülesanneteks on järgnev:

● sõnastada ning tutvustada juhatusele ja eestseisusele oma tegevusaasta eesmärke ning tegevuskava;

● soovi korral moodustada maksimaalselt kuni viiest liikmest (sh sisesekretär) koosneva komisjoni, mille kinnitab või jätab kinnitamata oma otsusega juhatus;

● aidata esimehel või peasekretäri vajadusel ette valmistada juhatuse koosolekuteks ette poliitilisi materjale;

● esitada ettepanekuid ERNK programmiliste seisukohtade muutmiseks;

● esindada avalikult organisatsiooni poliitilisi seisukohti;

● anda ERNK nimel poliitilist sisendit teistes organisatsioonivälistes kogudes;

● kooskõlastada peasekretäriga kõik avaldused, reisid jm toimingud, mis puudutavad ERNK tegevust;

● esitada juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;

● järgida oma tegevuses juhatuse, esimehe ning peasekretäri poolt antud juhiseid ja ERNK põhikirja.

10.5. Pressisekretäri ülesanneteks on järgnev:

● sõnastada ning tutvustada juhatusele ja eestseisusele oma tegevusaasta eesmärke ja tegevuskava;

● soovi korral moodustada maksimaalselt kuni viiest liikmest (sh pressisekretär) koosneva komisjoni, mille kinnitab või jätab kinnitamata oma otsusega juhatus;

● koostada ning vajadusel välja saata ERNK nimel pressiteateid;

● koostada ERNK sotsiaalmeedia plaan, tagada selle täitmine ja koordineerida sotsiaalmeediakontode haldust;

● kooskõlastada ERNK peasekretäriga kõik avaldused, reisid jm toimingud, mis puudutavad ERNK tegevust;

● esitada juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;

● järgida oma tegevuses juhatuse, esimehe ning peasekretäri poolt antud juhiseid ja ERNK põhikirja.

10.6. Avalike suhete sekretäri ülesanneteks on järgnev:

● sõnastada ning tutvustada juhatusele ja eestseisusele oma tegevusaasta eesmärke ja tegevuskava;

● soovi korral moodustada maksimaalselt kuni viiest liikmest (sh avalike suhete sekretär) koosneva komisjoni, mille kinnitab või jätab kinnitamata oma otsusega juhatus;

● tegeleda organisatsioonivälise suhtlusega siseriiklikul tasandil sh Eesti Noorteühenduste Liidu ja teiste poliitiliste noorteorganisatsioonidega;

● aidata hallata ERNK meililiste;

● kooskõlastada ERNK peasekretäriga kõik avaldused, reisid jm toimingud, mis puudutavad ERNK tegevust;

● esitada juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;

● järgida oma tegevuses juhatuse, esimehe ning peasekretäri poolt antud juhiseid ja ERNK põhikirja.

10.7. Büroo liikmete kandidaadid esitab eestseisusele kinnitamiseks esimees koos peasekretäriga.

10.8. Büroo liikmete konkursi kuulutab välja juhatus ning ametisse nimetatakse büroo liige kuni üheks aastaks. Konkursi tingimused kinnitab juhatus.

10.9. Iga büroo liige on kohustatud igakuiselt oma tegevusest aru andma juhatusele ja eestseisusele.

10.10. Eestseisus võib lõpetada büroo liikme volitused ennetähtaegselt, kui vastava ettepaneku esitavad 1/3 eestseisuse liikmetest ning ettepaneku poolt hääletavad 2/3 eestseisuse liikmetest.

XI REVISJONIKOMISJON

11.1. Revisjonikomisjon koosneb esimehest, peasekretärist ja ühest juhatuse poolt nomineeritud juhatuse liikmest. Revisjonikomisjoni juhib esimees.

11.2. Igal ERNK liikmel, juhatusel, peasekretäril, büroo liikmel on õigus pöörduda revisjonikomisjoni esimehe poole, kui ta on tuvastanud ERNK liikme, juhatuse, peasekretäri, büroo liikme või esimehe tegevuses vähemalt ühe järgnevatest punktidest toodud asjaoludest:

● Isik on käitunud ebasobivalt, diskrimineerivalt või on mõnel muul viisil riivanud teise ERNK liikme au;

● Isik on rikkunud ERNK põhikirja või Reforminoorte head tava;

● Isik on riivanud muul viisil avalikult ERNK mainet.

11.3. Kui kaebus on laekunud esimehe tegevuse kohta, juhib revisjonikomisjoni tööd antud kaebuse osas peasekretär. Revisjonikomisjoni liikme kohta kaebuse laekumiselt, ei ole antud liikmel lubatud viibida antud kaebusega seotud ülesannete täitmise juures.

11.4. Revisjonikomisjoni ülesandeks on kohtuda kui revisjonikomisjoni poole on pöördutud kaebustega. Isikul, kelle osas on kaebus laekunud, on õigus kaebusest teada saada esimesel võimalusel.

11.5. Revisjonikomisjonil on kohustus kohtuda ning arutada esitatud kaebust kuni kahe kuu jooksul peale selle esitamist. Kaebuse arutamiseks peab revisjonikomisjon eelnevalt kuulma ära kaebuse esitaja seisukoha ning samuti selgitused kaebealuselt isikult. Kaebealusel isikul ei ole kohustust anda selgitusi oma tegevuse kohta.

11.6. Arutledes esitatud kaebust, on revisjonikomisjonil kohustus tuvastada potentsiaalne kaebust põhjendav põhikirjas toodud asjaolu. Kui revisjonikomisjon on tuvastanud antud asjaolu isiku tegevuses, on revisjonikomisjonil õigus teha järgnevat:

● Teha suuline kommentaar seoses isiku tegevusega ning paluda tal lõpetada kaebusalune tegevus;

● Teha ettepanek juhatusele isiku muul viisil sanktsioneerimiseks, sh liikmeskonnast välja arvamiseks.

11.6. Kaebust arutades ja lahenduseni jõudmiseks on Revisjonikomisjonil õigus teha kindlaks järgnev:

● Kas kaebusalune tegevus leidis aset, sh kuulata selle jaoks üle tunnistajaid;

● Kas kaebusaluse tegevusega on käitutud ebasobivalt, diskrimineerivalt või on mõnel muul viisil riivatud teise ERNK liikme au;

● Kas isik on rikkunud ERNK põhikirja või Reforminoorte head tava;

● Kas isik on riivanud muul viisil avalikult ERNK mainet;

● Kui raske on olnud tuvastatud rikkumine.

11.7. Revisjonikomisjon peab tegema oma otsuse teatavaks hiljemalt ühe nädala jooksul peale kaebuse arutamist ERNK juhatusele, peasekretärile, büroole ja esimehele. Kaebuse esitaja sellekohasel soovil ei ole revisjonikomisjonil kohustust avaldada kaebuse üksikasju ERNK liikmetele, keda ei ole kaasatud kaebealuse, tunnistaja vms rollis kaebuse üle arutlemisesse.

11.8. Soovi korral on revisjonikomisjonil õigus esitada kord aastas juhatusele ülevaade oma tegevusest ning potentsiaalsetest probleemidest, mis on otseselt seotud revisjonikomisjoni ülesannete või haldusalasse kuuluvate küsimustega.

LISA 1. Reforminoorte hea tava

Liberaalsete noortena leiame, et igaüht peaks hindama tema oskuste, mitte omaduste põhjal nagu seda on sugu, välimus, päritolu, seksuaalne sättumus, hariduslik ning sotsiaalne taust või puue. Toetame ühiskonda, mille liikmed saavad täita oma tõelist potentsiaali, seejuures mitte muretsedes diskrimineerimise või halvustamise üle. Reforminoorte liikmete hulka kuulub palju erinevaid inimesi, mistõttu on Reforminoorte juhatuse, esimehe, büroo ja peasekretäri töö aktiivselt esindada ja toetada neid väärtuseid igapäevaselt ning ka väljaspool Reforminoortega seotud ametiülesannete täitmist.

Meile omaste väärtuste eest seismiseks oleme koostanud Reforminoorte hea tava, mille põhimõtteks on kaitsta Reforminoorte liikmeid teiste meie organisatsiooni liikmete tegevuse eest, kui see tegevus on mingil määral halvustav või väärikust alandav.

I Reforminoored kui kõiki kaasav organisatsioon

1.1. Reforminoorte juhatus, esimees, büroo ja peasekretär seisavad selle eest, et mitte ühtegi organisatsiooni tulevast või praegust liiget ei diskrimineerita tema soo, välimuse, päritolu, seksuaalse sättumuse, haridusliku ning sotsiaalse tausta või puude põhjal

1.2. Kõik Reforminoorte juhtivorganite liikmed näitavad parimat eeskuju lähtuvalt Reforminoorte heast tavast läbi oma isikliku käitumise

1.3. Reforminoorte liikmed näitavad oma organisatsioonisiseses suhtluses, sh Reforminoorte üritustel, välja austust teiste liikmete osas ning hoiduvad teisi aktiivselt halvustavast kõneviisist või mingil määral

II Vääritu käitumise tagajärjed

2.1. Reforminoored on organisatsioonina tugevalt vastu diskrimineerimisele avalikus ruumis

2.2. Liige, kes tunneb, et teda on diskrimineeritud või muul viisil vääritult koheldud Reforminoorte teise liikme, sh juhtivorganisse kuuluva liikme, poolt, võib esitada soovi korral juhtumi kohta kaebuse revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjoni ülesanne on hinnata juhtumit ning seda, kas tegu on rikkunud Reforminoorte head tava. Raskema teo korral on võimalik liikme väljaheitmine Reforminoortest.