Pannes aluse ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile, paneme aluse ka ühtsemale Eestile.

Statistikaameti andmetel elab 2020. aasta seisuga Eesti Vabariigis ligi 327 000 vene emakeelega elanikku, kes moodustavad elanikkonnast ligi neljandiku.

Üldpildis on praegu nii, et kui oled eestlane, käid ühes maja õppimas, kui venelane, siis teises. See muster kandub ka ühiskonda edasi. Venelased elavad ja tegutsevad pigem ühes (info)ruumis ning eestlased teises. Sellega oleme saavutanud riigi, kus on kaks ühiskonda.

Keeleõpe peab algama lasteaiast

Oleme tänaseks elanud riigis, kus eesti keel on riigikeeleks juba 30 aastat. Kahjuks on Eesti ikka veel keeleliselt väga segregeeritud. Meie tööturul on tööle kandideerimise eeldusteks lisaks eesti keele oskusele ka vene keele kõnelemise oskus.

Eesti emakeelega elanikud ei pruugi saada tööd puuduliku vene keele oskuse pärast. Selle muutmiseks on üks lihtne lahendus – ühtne eestikeelne haridus

Teadlaste soovituste kohaselt tuleks keeleõppega alustada võimalikult varakult, sest lapsed salvestavad keelelist informatsiooni palju paremini kui täiskasvanud. Elanikkonna vaheliste keeleliste barjääride kaotamiseks peame vähemalt suhtlustasandil üksteisest aru saama.

Uues koalitsioonileppes on sisse toodud ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks pinnase loomise punkt. See on heaks aluseks, kuna üleminek ei saa toimuda üleöö või paari aastaga. See muutus võtab aega terve generatsiooni. See tähendab, et alustada tuleb mitte ainult koolide, vaid ka lasteaedade reformimisega. Segakeelsed lasteaiad annavad võimaluse vene keelt kõnelevatel lastel õppida eesti keelt läbi mängimise.

Et eesti keel ja kultuur säiliksid, on tähtis, et tulevased põlvkonnad areneksid ühtses eestikeelses haridussüsteemis. Kui lasteaias valmib vundament, siis koolis jätkub seinade ja katuse ehitamine.

See tähendab meie kaunis emakeeles õppimist, sh lugemist ja kirjutamist. Kui lüüa põhikooli lõpuks numbrid kokku, siis saame, et laps on juba üle kümne aasta olnud päevas mitu tundi eestikeelses keskkonnas.

Nende aastatega omandatud teadmised peaksid olema piisavad, et meie riigikeel oleks suhtlustasandil selge.

Tasemevahe õpitulemustes

Praegu on venekeelsete koolide gümnaasiumiastmes ehitatud üles 60-40 süsteem. See tähendab, et vähemalt 60% minimaalsest õppemahust ehk 57 kursust peab olema õpetatud eesti keeles. See süsteem ei ole näidanud viljakaid tulemusi.

Gümnaasiumisse astudes on õpilane 16-aastane ning kui selleks ajaks ei ole õpilane saavutanud eesti keeles piisavat vilumust, siis on tal seda väga raske ka 60-40 õppekavaga saavutada. Seega jõuame tagasi selleni, et keelt peab hakkama õpetama varem kui gümnaasiumis.

Lisaks keelelisele erinevusele on meil erikeelsetes koolides ka suur tasemevahe. Üks rahvusvaheline mõõdupuu õpilaste õpiedukuse määramiseks on PISA test. Test koosneb kolmest osast: matemaatika, lugemine ja loodusteadused.

Viimane PISA test toimus aastal 2018 ja selles osales 79 riiki või majanduspiirkonda. Eesti saavutas Euroopas esimese ning maailma arvestuses viienda koha.

Eestis lahendasid testi nii vene- kui ka eestikeelse õppekava järgi õppivad 15-aastased noored. Tase nende kahe vahel oli märkimisväärne. Eesti õpilaste tulemused olid oluliselt paremad kui vene õppekeelega õpilaste tulemused – vastavalt 534 ja 492 punkti.

Ka toonane haridusminister Mailis Reps märkis, et ,,Tulemused on mõlemal paranenud, aga vahe on endiselt sees, eestikeelse kooli kasuks”.

Statistika ei valeta – eestikeelses koolikeskkonnas ja eestikeelse õppekavaga noored on ka õppeedukuselt vene noortest ees. Ühtse eestikeelse õppekavaga väheneks ka meie noorte hariduslik tasemevahe.

Kõik see kõlab küll paberil lihtsalt, kuid praktikas on iga muutus keeruline. Me peame lisaks koalitsiooni erakondadele ka ühiskonnana jõudma kokkuleppele ja arusaamale, et antud muutus on vajalik ja toob kasu nii Eesti riigile, kui ka igale indiviidile.

Lisaks peame leidma riigi rahakotist summa, millega välja koolitada suur hulk õpetajaid, töötada välja uued õppematerjalid ja tugisüsteemid. Summa on üpris suur, kuid see investeering on vajalik, et tulevikus oleks meil kahe ühiskonna asemel üks.

Reforminoored