Eesti ja Soome on alati hoidnud omavahel ainulaadset sidet. Oleme lähedased nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui ka tihedalt seotud majanduslikult. 2025. aastal sõitis vaid Tallinn-Helsingi laevaliinil 7,3 miljonit inimest ning nõudlus on kasvav. Siiski saaks olukord olla veelgi parem. Praegu läheb Vabaduse väljakult Senaatintorini teekonnale koos linnasisese transiidiga kokku umbes 2,5 tundi. Kujutage ette, kui saaks vaid 30 minutiga.

Merealusest tunnelist räägiti juba 90-ndatel, kuid Eesti EL-iga liitumise ja Rail Baltica ehitamisega muutus see idee juba suhteliselt lühiajaliseks perspektiiviks. Mõlemad linnad olid valmis, Euroopa rahadest saadi vajalikud uuringudki finantseeritud. Kuid siis lükkas julgeolekuolukord Tallinn-Helsingi tunneli tahaplaanile.

Tunneliühendust ei pea tajuma ainult transpordiühendusena, vaid samuti kui Soome lahe regiooni julgeolekule kriitilist infrastruktuuri. Meie riigid vajavad kiiret ja püsivat omavahelist maaühendust. Praegu jätkuvalt Venemaa poolt rünnaku riski all olevate merealuste kaablite paigutamine maa-alusesse tunnelisse oleks korduvalt turvalisem. Toimiva tunneli olemasolu tähendaks, et Eesti ja Soome suudaksid kriisiolukorras tagada vägede, varustuse ja elanike liikumise maismaakoridori kaudu, sõltumata mereteedest, mida saab blokaadiga sulgeda või halvata. See suurendaks nii mõlema riigi kui ka laiemas vaates NATO kaitsevõimekust.

Tunnel omaks ka tugevat majanduslikku mõju. Suurem rahvaarv ja suurem turg aitaksid elavdada mõlema riigi majandusi. Helsingi-Uusimaa ja Harjumaa ühine SKP oleks umbes 140 miljardit eurot ning turge ühendades kasvaks see arv palju suuremaks. Soome ja Põhjamaad üldiselt on meie suurimad äripartnerid. Soome annab 18 protsenti Eesti ekspordist, Rootsi 9 protsenti. Otsene raudteeühendus teeks kauplejate elu mõlemal pool lahte veelgi lihtsamaks. Rail Baltica kaudu viiks tunnel Soome kaupu läbi Eesti otse Euroopa eri nurkadesse kiirelt ja sujuvalt. Sama kiirelt ja sujuvalt saaks läbi kahe lennujaama Talsinkist otselennuga igasse maailma nurka. Raudtee teeks Tallinnast Helsingisse sõidu palju keskkonnasõbralikumaks kui olemasolevad laev ja lennuk.

Sellise megaprojekti realiseerimine tähendaks tohutut arvu uusi töökohti, mis aitaks lahendada ka noorte kõrge töötuse probleemi. Kui riigid näitaksid kindlat tahet projekt lõpuni viia, tuleksid pardale ka uued tegijad ja kredibiilsemad investorid. Eurotunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ehitati erarahaga ning nii peab ellu viima ka Talsinkit. Lõpmatult oodata eurorahadest finantseerimist, et seda ehitada riiklikult, on kindlasti vale tee. Kaasama peab erasektorit, luues neile kindel keskkond.

Muidugi ei saa kahte riiki ühendav tunnel sündida üle öö, kuid me oleme jõudnud aega, mil peaksime hakkama jälle suurelt unistama. Tunneli unistus ei ole ainult materiaalne, see ei oleks lihtsalt raudtee mere all. See tunnel omaks mitte ainult linnade-, vaid ka riikidevahelist tähtsust, tugevdaks sidet Soomega ning viiks ja hoiaks meid Põhjala rahvaste seas.