Hea tuleviku elukeskkonna ja vastupidava taristu nimel peame investeerima ka kliimakindlusesse. On selge, et kliimamuutusi ei saa enam ära hoida ning on vaid aja küsimus, millal näeme selle nähtavaid mõjusid meie taristule ja elukeskkonnale, kirjutab Hanah Lahe.

Meid ootavad ees suured ja olulised reformid energia-, jäätme-, transpordi- ja ehitussektoris, mis kõik panustavad puhtasse tulevikku ja meie majanduse konkurentsivõimesse. Kõik neli mainitud sektorit on ka suurimad kasvuhoonegaaside emiteerijad, kus reformide läbiviimine on hädavajalik, et tulevikumajanduse trendidega sammu püsida.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava näeb ette, et 2030. aastaks toodame sada protsendi elektrienergiast ja 65 protsenti kogu energiast taastuvatest allikatest ning aastaks 2050 saab Eesti täielikult kliimaneutraalseks. Kliimaneutraalsuse saavutamine ja kliimakindlusesse investeerimine, keskkonnasõbralikud riigihanked ja innovatsiooni toetamine viivad meid suure eesmärgi täitumiseni loodetavasti juba enne 2050. aastat.

Säästev liikumine ja autole alternatiivi pakkumine

Eestis on hajaasustus ja sellest tulenevalt on paljudes piirkondades auto hädavajalik. Mitte kõigile ei ole auto lihtsalt mugavus, vaid tarbeese. Viimase rahvaloenduse andmete alusel elab 61 protsenti eestlastest siiski linnalistes piirkondades, kus punktist A punkti B jõudmiseks ei peaks igaühel isikliku sõiduauto omamine olema hädavajalik. Autod ja kaubikud toodavad umbes 15 protsenti Euroopa Liidu CO2 koguheitest, ühtlasi on autostumine ka peamine õhusaaste põhjustaja linnades.

Pea igal teisel eestlasel on isiklik sõiduauto (1. detsembri seisuga registris sõidukeid 746 054) ning linnastumine on kasvutrendis, vaadates ummikus seisvaid autosid.

Selleks, et tulevikus saaks elukeskkond puhtamgi ning transpordisektoris tervikuna süsinikuheiteid vähendada, peame investeerima transpordiviisidesse, mis vähendaks meie sõltuvust isiklikest autodest, pakkudes isiklikule autole alternatiivi toimiva ühistranspordiga. Arenguseire Keskuse andmetel näeb järgmise viie aasta perspektiivis 66 protsenti Eesti elanikest end kasutamas ühistransporti, kuid meie eesmärgid peavad olema veelgi ambitsioonikamad.

Tihti nimetavad inimesed ühistranspordi puhul takistuseks aeglast kiirust ja kehvasid ühendusi. Ühistranspordi kvaliteedi parandamiseks peame tulevikus investeerima multimodaalsuse suurendamisse ning võimaldama erinevate liikumisvõimaluste ühildamist.

Seni on kliimaministeerium investeerinud keskkonnasõbraliku ühistranspordi ja jalgrattateede arendamisse 96 miljonit eurot Euroopa Liidu raha ning plaanib investeerida täiendavalt 70 miljonit eurot ühistranspordi ligipääsetavuse ning liikuvuse parandamisse. Säästva liikuvuse pilootprojektid, riiklik jalgrattastrateegia ning transpordi sõlmpunktide arendamine kuuluvad tulevate aastate peamiste investeeringute hulka.

Meil on linnades puudus ühistranspordi sõlmpunktidest ja see asjaolu on tihti ka põhjuseks, miks linnaelanikud eelistavad liikuda autoga. Järgmise aasta eelarvest plaanib riik suunata 16 miljonit eurot ühistranspordisõlmede arendamisse, mille toel peaks näiteks algama ka tööd Tallinnas kauaoodatud Kristiine ühistransporditerminali rajamiseks.

Riigis tervikuna on 2024. aastal transpordivaldkonna investeeringud peaasjalikult suunatud keskkonnasõbraliku rööbastranspordi arengusse. Alguse saab raudtee elektrifitseerimine Tartu ja Narva suunal (2024. aastal 88,3 miljonit eurot), et juba 2025. aastaks oleks Eesti raudteevõrk valmis 16 uueks elektrirongiks, mis asuvad teenindama ida- ja lõunasuunalist reisirongiliiklust. Tallinna ja Tartu vaheline rongiliiklus saab selle võrra oluliselt tihedam ning kahe linna vaheline teekond lüheneb pooleteise tunnini.

Oleme aastaid teinud ettevalmistusi Rail Balticu jaoks, et Baltimaad Euroopa raudteevõrku ühendada ning juba tuleval aastal algab raudtee põhitrassi ehitus. 2024. aastal investeerib riik Rail Balticu ehitusse 216 miljonit eurot, mille toel valmib eeldatavalt neljandik kogu Eesti-sisesest põhitrassist.

Rail Balticusse on lähima nelja aasta jooksul plaanitud investeeringuid kokku 1,3 miljardi euro ulatuses. Lisaks heale ühendusele Euroopaga tagab Rail Baltic tulevikus ka regionaalsed ülikiired ühendused muuhulgas näiteks Pärnu ja Raplaga.

Juba järgmisel aastal saab rongiga sõita Tartust Riiga vaid kolme ja poole tunniga. 2024. aasta riigieelarvest kulub Elroni liini ettevalmistamiseks 300 000 eurot, et teha analüüsid ja kahe riigi taristud vastavusse viia.

Ühistranspordi elektrifitseerimine ei piirdu lähitulevikus ainult rongidega, tulevikus liiguvad ka suursaarte vahelised laevad elektri jõul ning ettevalmistused selleks algavad juba tuleval aastal. Kaldaelektritaristu väljaarendamiseks Virtsu ja Kuivastu sadamas investeerib riik tuleval aastal 11 miljonit eurot, mis loob eelduse süsinikuneutraalse laeva kasutuselevõtuks.

Renoveerimislaine ja tark linnaruum

Kortermajade ja väikeelamute renoveerimisfond kasvab 2024. aastal 160 miljoni euroni. Lisaks on olulisel kohal ka korterelamute rekonstrueerimise ja tervishoiuasutuste energiatõhususe suurendamine, millesse investeerib kliimaministeerium Euroopa Liidu fondide toel kokku 444 miljonit eurot. Sellest 42 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fondist) investeeritakse linnaruumi arendamisse, sh targa linna pilootlahendustesse ja elurikkuse suurendamisse tiheasustustes.

Ühtekokku tähendab see, et tänu riigi panusele ja välistoetustele on lähiaastate investeeringud hoonete renoveerimisse kasvamas ühe miljardi euroni. 

Eesti elamufond koosneb kokku umbkaudu 23 000 korterelamust, millest renoveeritud on pea 4000 hoonet. Kui võtta arvesse, et kasutusest langevad välja lähimate aastakümnete jooksul pea 5000 hoonet, seisab ees umbes 14 000 hoone renoveerimine. Praeguseks kinnitatud otsuste toel saab lähiaastatel neist renoveerida ca 750 hoonet, millel on otsene mõju pea 50 000 inimesele.

Eraldi tuleb mainida eeskujuna ka riigi poolt valmivat loodusmaja, mis on oluliseks toetuseks ehituse- ja puiduvaldkonnale, millel on praegu keerulised ajad kogu regioonis. Loodusmaja saab olema keskkonnahariduse kompetentsikeskus, kuhu kolivad tulevikus keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, keskkonnainvesteeringute keskus, ministeeriumi infotehnoloogiakeskus ning plaanitav maa- ja ruumiamet.

Kui seni olid erinevad asutused laiali, siis loodusmaja toob need kokku, et pakkuda tulevikus paremat loodusharidust ja olla samal ajal ka keskkonna valdkonna majakaks Eestis.

Ringmajandus kui võimalus majandusele

Ring- ja ressursitõhusale majandusele üleminekut edendatakse järgmise seitsme aasta jooksul rohkem kui 111 miljoni euroga, millest 35 miljonit läheb kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks. Aastatel 2021-2027 on ringmajanduse ressursi- ja energiatõhususe suurendamise meede kokku 231 651 721 eurot. Investeeringud jäätmereformi on olulised selleks, et:

• liigiti kogumine saaks olema inimestele mugav ja majanduslikult tasuv;
• jäätmete ja toodete ringlusse võtmine oleks majanduslikult tulutoov;
• jäätmeringlus oleks läbipaistev ja sellekohased andmed kättesaadavad;
• kohalik omavalitsus oleks jäätmekorralduses inimeste partner.

Rohetehnoloogiate arendusprogrammid saavad toetust üle 8,3 miljonit eurot, vee-ettevõtted reovee puhastuse energiatõhusamaks muutmiseks ja fossiilsete kütuste osakaalu vähendamiseks 25 miljonit eurot.

Taastuvenergiale ülemineku kiirendamine

Kolme aastaga (2024-2027) investeerib riik taastuvenergiasse kokku 155 miljonit ja elektrivõrkude tugevdamisse 36 miljonit eurot, et lihtsustada ja kiirendada roheenergia tootmisega alustamist, mis omakorda suurendab soodsa hinnaga puhta energia pakkumist. Taastuvenergia arendamisel on oluline tagada hea ettevõtluskeskkond ka erasektorile ja roheenergia tootmisprojektide menetluse kiirendamist toetab kliimaministeerium 27,84 miljoni euroga (sh kohalikele omavalitsustele viis miljonit eurot).

Loomulikult ei saa taastuvenergiast rääkida ilma energiasalvestuseta. Selle võimekusse investeerib riik 9,6 miljonit eurot, et tulevikus saaks tasakaalustada energiahindasid ning tõsta võrgu tõhusust, eelkõige tippkoormuste ajal.

Õiglase ülemineku fondist on suunatud atraktiivse elukeskkonna kujundamiseks Ida-Virumaale 70 miljonit eurot, sealhulgas kaugküttesüsteemide kaasajastamiseks. Kaugkütte lahtisidumiseks põlevkivisektorist investeerib riik 40 miljonit eurot ning kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks, jäätmekäitluse piirkondlikuks arendamiseks ning tervisekahjude vähendamiseks 13 085 714 eurot.

Kliimakindluse ehitamine ja elurikkuse säilitamine

Hea tuleviku elukeskkonna ja vastupidava taristu nimel peame investeerima ka kliimakindlusesse. On selge, et kliimamuutusi ei saa enam ära hoida ning on vaid aja küsimus, millal näeme selle nähtavaid mõjusid meie taristule ja elukeskkonnale. Ei tohi unustada ökosüsteemide, metsade ja liikide kaitset, samuti maastike seisundi parandamist, rohevõrgustike suurendamist ja elurikkuse toetamisse investeerimist.

Linnade elurikkuse ja kliimakindluse suurendamiseks on Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist aastatel 2023-2027 kohalikele omavalitsustele ette nähtud 2,55 miljonit eurot, omavalitsuste tegevused sel alal puudutavad kliima- ja rohestamiskavasid ning nende rakendamist pilootaladel. Nendeks on 14 linna, kus on elanikke üle 10 000 inimese.

Ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks, võõrliikide tõrjeks, erametsaomanikele piirangute hüvitamiseks ja looduskaitsetöödeks investeeritakse EL-i ühtekuuluvusfondist ning lisaks EL-i Life programmist, CO2 rahadest ja erinevatest programmidest 2029. aastani 63,7 miljonit eurot.

Pärandniitude hooldamiseks investeeritakse kuni 2027. aastani 42 miljonit eurot ning innovatiivsete seiremetoodikate arendamiseks ja looduskaitse tulemuslikkuse parandamiseks 7,8 miljonit eurot.

Keskkonnahoidlikud riigihanked

ÜRO liikmesriikidelt, sh Eestilt, oodatakse, et poliitika kujundamisel ja riigirahanduse korraldamisel lähtutakse säästva arengu eesmärkidest.

Konkreetsete investeeringute ja meetmete kõrval on oluline roll säästva arengu eesmärkide täitmisel ka riigihangetel. Strateegiline riigihangete juhtimine majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnahoidlike eesmärkide (need on kestliku arengu kolm alussammast) saavutamisel on end tõestanud ka mujal Euroopas.

Kliimaministeeriumi konservatiivse hinnangu järgi saab eeldada, et 2025. aastal on kõikidest riigihangetest üheksa protsenti keskkonnahoidlikud ning nende rahaline osakaal võiks moodustada umbes veerandi riigihangete rahalisest kogumahust. Pikemas vaates on keskkonnahoidlike riigihangete maht ainult tõusujoones.

Keskkonnahoidlike riigihangetega on võimalik panustada näiteks ressursitootlikusse, ringmajanduse edendamisse, innovatsiooni ja e-riigi arengusse. Ning kuna keskkonnahoidlikud riigihanked vähendavad avaliku sektori jalajälge ja kujundavad turgu, seatakse eeskuju ka erasektorile.