Uudised

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) noorteühenduse Sinine Äratus esimehe Ruuben Kaalepi ülestunnistus, et tema juhitava organisatsiooni liikmed tegelevad teadlikult sotsiaalmeedias valenimede alt trollimisega, on ohtlik Eesti demokraatiale, kirjutab Reforminoorte peasekretär Kristo Enn Vaga.

Pea iga Facebooki kasutaja on saanud imelikke sõbrakutseid tühjadelt või kahtlastelt Facebooki kontodelt. Libakontode tegemine ja nendega propaganda levitamine näitab inimeste selget ebakindlust või kartust, et neid muidu ei kuulata. Täna hommikul väitsid Postimehele nii Sinise Äratuse noored kui ka EKRE suur juht Mart Helme, et nendel ei ole mitte mingit seost «Bert Valteri» ja teiste varikontodega. 

Internetitrolli väike samm

Algsest kollektiivsest eitamisest kerime paar tundi edasi ning Sinise Äratuse juht Ruuben Kaalep, kes on ennast nimetanud Sinise Äratuse peaideoloogiks ja kurdab öistel Tartu tänavatel Kolmanda Reichi langemise üle, ütleb, et tema on ühe libakonto taga ning Sinise Äratuse peamine ülesanne on internetis «trollida».

Oleks see siis kõik, aga hämmastama panev noorte käitumine jätkub rahva hirmutamisega, öeldes: «Sellega ei väida ma sugugi, et Sinisel Äratusel, EKRE-l ja rahvusmeelsete ringkondade nooremal põlvkonnal puudub suurem strateegia infooperatsioonideks sotsiaalmeedias».

Selgelt antakse märku, et tahetakse poliitilistel eesmärkidel jätkata kuritahtlike avalduste tegemist, mis õhutaks tüli ja vihkamist, ning alla suruda teisitimõtlejate arvamust. Internetitrolli jaoks küll väike samm, aga demokraatia ja sõnavabaduse hävitamisele suur.

Valel on lühikesed jalad

EKRE valetamine ning hirmutamine tuleb välja ja küll ka rahvas sellest aru saab. Alustame valest, et Eestisse tuleb seitse miljonit pagulast – Eestis on pagulasi vähem kui doktorantidest üliõpilasi. Puhtalt hirmutamise eesmärgil tehtud avaldus, millest saab iga inimene aru ning keegi seda ei usu. Kinnituseks, et inimesed seda ei usu, on see, et EKRE noored peavad suurte juhtide käsul neid katteta lubadusi ning hirmutamist massiivselt sotsiaalmeedias levitama. Sellist trollivabriku tööd on kahetsusväärselt hästi teinud nii Kremli kui ka muude populistlike jõudude käsilased. Eesti demokraatlikus ühiskonnas ei ole sellisele hirmutamisele ning valeuudiste jagamisele kohta.

Usun Eesti haridussüsteemi ning tean, et Eesti rahval on analüüsiv ja kriitiline mõtlemine olemas ning sellist seosetut juttu ei usuta. 

Lõpetage noorte ning Eesti rahva peapesu

Ei tea mina, millisest kodusest kasvatusest tulevad sellised noored, kes arvavad, et anonüümselt teiste halvustamine ning valeuudiste jagamine on aksepteeritav.

Helmede loodud hirmukultuurist lõikas kasu karjerist härra Madison, aga praeguste EKRE noorte tegevus ja väljaütlemised on kindlasti veel äärmuslikumad kui paljud Helmede väljaütlemised. Poliitilist kultuuri on nad korralikult solkinud ning õõnestanud ka sõnavabadust. Paneme sellele nüüd punkti ning lõpetame Eesti demokraatiat kahjustava tegevuse.

Eesti 200 tulekuga tekkis tunne, et tegu on uue ja värske jõuga Eesti kohati paigalsammuval poliitmaastikul. Esmaspäevaste plakatite ilmumisel näitas Eesti 200 oma tõelist palet – mitte midagi uut selle maamuna peal. On kurb näha, et ainsaks viisiks, kuidas ühiskondlikele teemadele tähelepanu soovitakse pöörata on vastandamine. Sotsiaalmeedia kihab vene emakeelega inimestest, keda antud reklaamid hingepõhjani solvasid. Kuidas saab Kristina Kallas peale sellist fopaad veel oma käitumist õigustada? Kui Eestis elavate rahvuste vahelist läbisaamist tahetakse sellise vastandamisega lahendada, siis on see suur tagasiminek nii arvamuskultuuris kui ka poliitiliselt. Eriti arvestades olukorda, kus antud probleem enam ei põlenud. Eesti 200 loosung “Pikk plaan” viitab selgelt pikalt probleemiga tegelemisele, aga mitte probleemi kaotamisele. Analoogina: Kas teie olete kunagi näinud arsti, kelle juurde tuleb patsient haavaga ning esimese asjana võtab arst suure pussnoa ning lõikab haava suuremaks ning sügavamaks, seejärel jätab patsiendi ööseks lauale lebama ning hommikul tuleb plaastritega patsienti „ravima“?
Mina ei ole aga täpselt nii käitus Eesti200 ühiskonna haava ravimisel.

Venelase ja vaenlase vahel ei ole võrdusmärki ning integratsioon on paranemas, järgmine samm oleks olnud ühtsele eestikeelsele haridusele üleminek, mitte ebaeetiline PR kampaania. Odava populaarsuse otsingul suudeti välja vihastada ja solvata eestis elavaid venelasi ning kõiki eestlasi, kellel tutvusringkonnas venelasi ja süda õiges kohas. Tagasi vaadates oli 4.detsember Eesti 200-l märgiliselt tähtis päev, kui Riigikogus jäi ainult üks hääl puudu otsusest, mis oleks andnud voli Eesti vabariigi valitsusele muuta üldharidus eestikeelseks. Eesti 200 ainuisikuline esindaja, Margus Tsahkna, sellel hääletusel ei osalenud. Siin võib selgelt öelda, et Eesti 200 ei tahtnudki probleemi lahendada, sest siis oleksid nad oma poliitilise programmi peamisest fookusest ilma jäänud. Selgelt võitis poliittehnoloogia üle Eesti rahva heaolu ja seda kõike selgelt Tsahkna vedamisel.

Meie kultuurilise lõhega seonduvate probleemide lahendamisel on ainus viis kaasata teiste kultuuriliste päritoludega inimesi. Selle kampaania puhul tundub, et Eesti 200 kaasas mõttetööl ainult erakonna ladvikut. Selle tulemusena, tingituna läbimõtlematusest, sündisid plakatid, mis rikkusid ka reklaamiseadust. Kui Kristina Kallas muretseb, et tema nimetatud nö segregatsiooniprobleemist ei lasta rääkida, siis selle fopaa tagajärjel lükkub “Ühtse Eesti” kooli loomine veelgi edasi. Aitäh teile, Eesti 200, et suutsite eestlased vihaseks ajada, venelased vihaseks ajada ja Eesti riigi mainet ulatuslikult kahjustada. Aitäh mitte millegi eest.

Riigikogu kandidaat Andrus Punt leiab, et annetustega ostetud ravimite maksustamine peab lõppema.

Reforminoorte ellukutsutud ja praegusele valitsusele alternatiivi pakkuva Tuleviku Valitsuse sotsiaalminister Andrus Punt sõnas, et on ebaõiglane maksustada annetustega ostetud ravimeid. “Kui keskvalitsus ei suuda ravi tagada ja kolmas sektor peab sekkuma, siis on lausa piinlik, et valitsus heade inimeste annetustelt osa endale korjab.”

“Eesti üks suurimaid ebakõlasid on, et need, kes võitlevad sõna otseses mõttes elu eest ja riigi tuge vajavad, jäävad sellest ilma,” ütles Punt “Riik peab olema empaatilisem, inimlikum.”

Näiteks Kingitud Elu fond maksis eelmine aasta toetuste pealt üle 100 000 euro riigile makse. “Minister Sikkut ja valitsus leiavad, et on õiglane korjata maksu neilt, kes nende tegemata tööd peavad tegema ning inimestele abikäe ulatavad,” sõnas Punt.

Iga riigieelarve on valikute küsimus. Samas pole palju neid kulutusi, mis kaaluks üles püüdluse päästa kellegi elu. Kõikidelt ravimitelt käibemaksu kaotamine maksaks ligi 30 miljonit eurot. Kui see ei ole reaalne, siis on võimalik teha abiorganisatsioonidele erand. “Kulu oleks katuserahade kõrval tühine,” rõhutas Punt.

Tuleviku Valitsus on Eesti Reformierakonna Noortekogu poolt loodud alternatiivne valitsus, mille osaks on parem valitsusprogramm ja Tuleviku ministrid. Rohkem infot leiab Tuleviku Valitsuse kodulehelt.

Reforminoored tahavad alandada õppelaenu intressi kahe protsendi peale

Õppelaenude intressid on tänase seisuga ebaratsionaalselt kõrged ning valitsuse eesmärgiks peab olema intressi langetamine 2% peale.
Õppelaenud ei tohiks olla ühegi erasektoris tegutseva panga jaoks kasumi teenimise koht. Õppelaenu tagasimaksmine peaks olema seotud õppetulemustega ning Eestis töötatud ajaga. Reforminoored leiavad, et on oluline üle vaadata ka maksimaalse õppelaenu määr, et tagada kõikidele võrdne stardipositsioon.

„Soovime tegeleda Eesti haridussüsteemi parandamisega, et tudengitel oleks võrdne võimalus hariduse omandamiseks. Eelkõige on oluline just õppelaenu intressimäära langetamine viie protsendi pealt kahe protsendini ning tagada, et ülikooli lõpetajad jääksid Eestisse ja panustaksid meie riigi arengusse,“ selgitas Reforminoorte peasekretär Kristo Enn Vaga. “Õppelaenu intressimäära langetamisega soodustame õppimisele keskendumist ning üle peame vaatama ka õppelaenu kogusuuruse, mis on praeguse elatustaseme jaoks liiga väike.”

Hetkel on õppelaen kriminaalselt kõrge intressimääraga (5%) ning on pankadele lihtne kasumi teenimise võimalus, eriti kuna riik tagab, et need makstakse tagasi. Ükski pank ei tohiks üliõpilaste, riigile lisandväärtuste loojate, arvelt rikastuda. Kuna riik tagab õppelaenu tagasimaksmist siis peaks riik ka mõjutama selle laenu intressimäära ning see ei tohiks ületada kahe protsendi piiri.

25. novembril toimunud Venemaa järjekordne rünnak Ukraina suveräänsuse pihta Aasovi merel on signaaliks kogu Euroopale, eelkõige Eestile. Ukrainas on praeguseks välja kuulutatud 30- päevane sõjaseisukord ning president Petro Porošenko on pöördunud nii ÜRO, Euroopa Parlamendi, mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka välisriikide parlamentide poole. Peame mõtlema selle peale, kuidas suurendada enda kaitsevõimekust, et olla valmis sellisteks agressioonideks meie riigi territooriumil.

Antud olukord tuletab meile meelde kui oluline on liitlaste olemasolu. Me peame ise andma maksimaalse panuse, et tagada Eesti julgeolek, samas mõeldes realistlikult, teame, et üksinda me Venemaa-suuruse riigi vastu ei saa. Seega peame suurendama NATO liitlasvägede juuresolekut. Kui hetkel on Eestis umbes 1200 sõdurit, siis tulevikus peaks neid olema 2000-3000.Samas suunas liiguvad hetkel ka Läti ja Leedu, kes on samuti mõistnud, et ainuüksi individuaalse kaitsevõimekusega piisavat julgeolekut tagada ei ole võimalik. Eesti idapiir on ka NATO idapiir. See tähendab, et liitlaste kohalolek peab jätkuma ning suurenema.  Järgmise aasta kaitse-eelarve maht võiks olla vähemalt 2,3% SKT-st.

Kuigi NATO peasekretär Jens Stoltenberg on kutsunud Venemaad üles vabastama Ukraina sõdureid ja laevu, ei ole ka need ponnistused kuhugi viinud. Euroopa Liit peab Venemaa suhtes kehtivaid piiranguid tugevdama ning rakendama uusi sanktsioone. Venemaa Föderatsiooni agressiivne poliitika ning tegevuse karistamatus võib viia väga tõsiste tagajärgedeni, tuues näiteks Ukraina territooriumi täieliku okupatsiooni või kallaletungi mõnele Balti riigile. Deklaratiivsed avaldused küll näitavad erinevate riikide suhtumist Venemaa jõulisse käitumisse, kuid Putini poliitikat need siiski ei mõjuta. Antud olukorras saame tegelikult loota ainult USA toetusele, kelle abiga on võimalik anda Ukrainale otsest sõjalist tuge.

Venemaale on mõningatel juhtudel antud hea võimalus Euroopa Liidu poliitikasse sekkuda. Näiteks on riik salakavalalt enda huvides kasutanud Nord Stream 2. Kuigi paljud riigid, eesotsas USA, Balti riikide ja Poolaga on avaldanud vastuseisu, on siiski oluliste EL-i riikide,näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa puhul antud sellele projektile roheline tuli. Selge on see, et Venemaa kasutab gaasijuhet enda geopoliitilise relvana ning selle abil suurendab ta veelgi enda mõjukust EL-i liikmesriikide seas. Lisaks on Euroopa Komisjon seisukohal, et projekt on vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitikaga. Tänaseks päevaks on kahjuks aga gaasijuhtme ehitus juba alanud ning see peaks valmima 2020. aastaks. On äärmiselt kahetsusväärne, et vaatamata Venemaa käitumisele on neil siiski lastud selline projekt ellu viia.

On selgelt näha, et ei praegu eksisteerivad sanktsioonid ega püüdlused dialoogile ei ole suutnud Venemaa agressioone tagasi hoida. Hetkel puudub Läänel võimekus Venemaad ohjeldada. See tuli eriti hästi esile peale Aasovi mere agressiooni, kui Lääneriikide vastulause ja sõnum Venemaale jäi väga nõrgaks. Me ei tohi pealt vaadata, kuidas Putin rikub järjekordselt rahvusvahelisi õigusnorme. Kindlasti tuleb avaldada konkreetset hukkamõistu Venemaa tegevuse suhtes, rakendada täiendavaid sanktsioone ning toetust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks, mida Riigikogu on tänaseks päevaks juba teinud. Kahetsusväärselt ei olnud peaministri partei avalduses üksmeelne,näiteks otsustas peasekretär Mihhail Korb, et tema sellele alla ei kirjuta. Selline teguviis näitab Keskerakonna suhtumist nii Eesti rahvale kui ka ülejäänud Euroopale. Eesti peab hoidma enda välispoliitilist kurssi ning tagama liitlassuhete jätkusuutlikkuse.

Tuleviku Kaitseminister
Laura Danilas