Uudised

  • Autor
  • Teema

    • Puuduliku hariduse tõttu on meil rahvasaadikuid, kes ei võta keskkonnakriise tõsiselt

    Betty Abel | 15.12.2022

    Andmete põhjal saab väita, et Eesti haridussüsteeme on üks kiiduväärsemaid maailmas. Nii oleme ka ise koolipingis istudes seda kogenud. Küll aga oleme jõudmas punkti, kus mõistame, et süsteem vajab muutuseid ja kohanemist praeguse eluoluga. Nii...

    Reforminoored võtsid Üldkogul vastu programmi, millega minnakse vastu 2023. aasta Riigikogu valimistele.

    Reforminoored | 30.11.2022

    Reformierakonna Noortekogu programm seisab tugevalt neljal sambal, milleks on vabadus, haridus, keskkond ning majandus. Reforminoorte jaoks on peamine väärtus vabadus ning sellega kaasnevad valikuvõimalused ja vastutus. Vabaduse plokk sisustab seda mõtet mitme väga olulise...

    Keskerakond, energeetikavaldkond vajab reformi

    Reforminoored | 13.12.2021

    Reformierakonna noortekogu ootab majandus- ja taristuministrilt Taavi Aasalt sisulisi lahendusi energeetikavaldkonnas, sest Keskerakonna ettepanek langetada ajutiselt energia käibemaksu 9 protsendini on lühinägelik ega muuda olukorda paremaks. Taavi Aas, kelle vastutusalasse kuulub energeetikavaldkond, peab Reforminoorte juhi Doris Lisett Rudnevsi sõnul pakkuma lühiajaliste meetmete...

    Haridussüsteem kasvatab kirjaoskamatuid gümnasiste

    Els Aleksandra Vaks | 27.06.2021

    Noored, kes oskavad lahendada kompleksseid matemaatilisi funktsioone, ei tegele eelarvestamisega. Noored, kes oskavad peast vuristada põhjasõja aastaarvulist käiku, ei tea kübetki investeerimisfondidest. Finantskirjaoskus tundub hirmuäratav ja keerukas sõna, kuid on tegelikult kuldvõtmeke nende teadmiste suurendamiseks. Finantskirjaoskus ehk rahatarkus hõlmab kõiki teadmisi, mis on vajalikud...

    Reforminoored ja Kesknoored toetavad Eesti üleminekut taastuv- ja tuumaenergiale aastaks 2035

    Reforminoored | 17.06.2021

    Kliimakriis on käes ning sellega kaasnevad muutused juba tuntavad. Kliimamuutuste leevendamiseks peame tegema kiireid ja efektiivseid otsuseid ning võtma varasemast ambitsioonikamad kliimaeesmärgid. Fossiilkütustel põhinevad energeetikasektorid on ühed põhilisemad kliima ja keskkonna saastajad ning takistavad kogu...

    Kuidas tõsta europarlamendi valimiste aktiivsust

    Indrek Paljak | 12.05.2021

    Eestis toimuvad kolme liiki valimised, kus kodanikud saavad hääletamas käia: riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Viimase 20 aasta jooksul on keskmine riigikogu valimiste valimisaktiivsus olnud 62 protsenti, KOVi valimistel 54 protsenti ja Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kõigest 36 protsenti....

    Tartu on võrratu, miks mõni poliitik teda vihkab?

    Andrus Punt | 28.04.2021

    Kohtumistel noortevaldkonna inimestega langeb Tartule selline kiituselaviin, et nii võib veel uhkeks minna! Teised omavalitsused käivad meie sotsiaalvaldkonna teenuste taseme ja hulga pealt snitti võtmas. Meie koolivõrk on raske reformi järel parem kui eales varem. Liigume julgelt kliimaneutraalsuse...

    Reforminoored ja Kesknoored pooldavad suuremat alaealiste ligipääsu psühhiaatrilisele ja psühholoogilisele abile

    Reforminoored | 09.04.2021

    Keskerakonna ja Reformierakonna noortekogud on seisukohal, et psühhiaatrilise ja psühholoogilise abi kättesaamine alaealistele vajab rohkem poliitikute ja ühiskonna tähelepanu. Alates 1997. aastast on psühhiaatrid ainsad eriarstid, kelle juurde minemiseks peab alla 18-aastastel olema vanema kirjalik...

    “Aktuaalse kaamera” objektiivsus on hindamatu

    Hans-Kaarel Laes | 04.03.2021

    Eesti rahvas võiks kindlasti olla teadlikum sellest privileegist, milleks on omada korralikku ja objektiivset uudistesaadet. Samuti võiks osata seda eelist ka paremini hinnata, kirjutab Hans-Kaarel Laes. Tänapäevane globaalne uudistemaastik on pehmelt öeldes täielikult reostunud sellega, et meediaväljaanded üritavad pidevalt üksteist üle...

    Eesti ja vene koolide lahusus lõhestab kogu ühiskonda

    Reforminoored | 28.02.2021

    Pannes aluse ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile, paneme aluse ka ühtsemale Eestile. Statistikaameti andmetel elab 2020. aasta seisuga Eesti Vabariigis ligi 327 000 vene emakeelega elanikku, kes moodustavad elanikkonnast ligi neljandiku. Üldpildis on praegu nii, et kui oled eestlane, käid...