Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus on Eestile julgeolekuohuks

Viimased riigikogu valimised näitasid ilmekalt, et piirkondades, kus elab rohkem Venemaa ja Valgevene kodanikke, toetatakse rohkem ka venemeelseid kandidaate.

2025. aasta oktoobris toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Taas on õhku kerkinud küsimus – kas ja kuidas saaks Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse KOV-valimistel ära võtta. Nende valimisõigus on Eestile ühest küljest nii julgeolekuoht ja samal ajal pärsib see ka nende motivatsiooni Eesti Vabariigi kodanikeks saada. Kuidas seavad Venemaa ja Valgevene kodanikest valijad ohtu Eesti julgeoleku? Mida positiivset tooks kaasa Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine?

Julgeolek ohus Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus on Eestile julgeolekuoht. Viimased riigikogu valimised näitasid ilmekalt, et piirkondades, kus elab rohkem Venemaa ja Valgevene kodanikke, toetatakse rohkem ka Putini-meelseid kandidaate. Kohalikel valimistel võib selline tendents tekitada aga olukorra, kus linnas või vallas saavad volikokku inimesed, kes Eesti vabariigi väärtusi ei jaga.

Halvimal juhul võivad nad moodustada ka koalitsiooni, mis kohaliku omavalitsuse tasandil oleks hirmus Eesti tulevikule, sest üks osa Eestist ei jagaks meiega enam ühtseid väärtusi. Tegelikult on venemeelsuse oht Eesti poliitikale näha Ida-Virumaal, kus tihtilugu ei suudeta vastu võtta põhimõttelisi otsuseid. Üheks selliseks näiteks oli suutmatus eemaldada Narva tanki.

Halvimal juhul tekitab see olukorra, kus teatud piirkonnad hakkavad ülejäänud Eestist eralduma. See on aga kasulik Venemaale, kes saab läbi venemeelsete koalitsioonidega omavalitsuste ohustada kogu Eesti riiklikku julgeolekut. Seda oleme näinud ka Ukrainas. Nimelt kuulutas Venemaa Ukraina venemeelsetes piirkondades välja rahvavabariigid ja õigustas nii enda agressioonikuritegusid.

Üks levinud valearusaam on see, et KOV otsused riigi julgeolekuolukorda ei mõjuta. Mõjutavad küll ja väga otseselt. Heaks näiteks on see, et kui presidendi valimine riigikogus ebaõnnestub, siis läheb järjekord valimiskogu kätte. See koosneb riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja mitte mingil juhul ei tohi lasta tekkida olukorda, kus teda saaksid valida ka putinistid. Selgemat julgeolekuriski on raske otsida.

Venemaa ja Valgevene kodanike hakkamine Eesti kodanikeks võib aidata maandada teatavaid julgeolekuriske. Kui me motiveerime neid eesti keelt õppima, on neil inimestel tavalisest lihtsam tarbida lääne meediat. Kui nad rohkem lääne meediat tarbivad, siis ei ole nad enam ka Venemaa propagandast niivõrd mõjutatavad või vähemalt on kuulnud ka teiste riikide rahva arvamustest. Olles nüüd Eestiga veelgi rohkem seotud ja saades teadlikumaks Eesti võludest, motiveerib see neid kaitsma seda imelise kultuuri ning võrratu rahvaga maad, mis aina enam tundub neile kui kodu. See loob riigile lojaalsema ühiskonnakihi ja aitab meie iseseisvust säilitada.

Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine ärgitab inimesi Eesti kodakondsust taotlema ja nii säilib ka meie kultuur

Iga inimene tahab end tunda kaasatuna ja seega motiveerib Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine neid kodanikeks astuma. Laialt teada on siinjuures fakt, et kodakondsuseksam koosneb ka keeletestidest. Saades riiki juurde veelgi inimesi, kes on nõus ära õppima eesti keele, aitab see kaasa keele säilimisele, arenemisele ja levimisele. Koos eesti keelega leviks seejuures ka meie kultuur, sest kõige rohkem raamatuid ja muid tekste meie kultuurist on kirjas just eesti keeles. Tõlkimine ei asenda siinjuures algmaterjali. Näiteks kui võrrelda Lydia Koidula „Sind surmani„ või Marie Under „Ma armastan su armastust“ nende rootsi- või ingliskeelsete tõlgetega, siis on luulest kadunud keeleline ja emotsionaalne ilu. Eesti kultuur saab õitseda ainult koos eesti keelega.

Ilmselge on, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine on ainuõige samm Eesti riikliku julgeoleku tagamiseks. Peale julgeoleku tagamise on veel positiivseid mõjusid, milleks on näiteks eesti keele ja kultuuri parem säilimine ja levimine.

,