Haridus- ja teadusministeeriumi uus eelarve hakkab sel aastal veelgi rohkem keskenduma
üleminekule eestikeelsele õppele, mis algas 4 aastat tagasi. Sellest saadik paljud opositsiooni
erakondadest, eriti Keskerakonnast, on rääkinud, et üleminek on justkui „läbimõtlemata
eksperiment“ või selle elluviimine ei ole piisavalt rahastatud. Tegelik olukord on vastupidine:
riik märkimisväärselt panustab üleminekusse nii uute õppematerjalide kui ka raha abil. Kuid
küsimus on nüüd hoopis teistsugune: kas koolijuhid on valmis üleminekus kaasa lööma?
Käesoleva aasta eelarve peamised suurenemised on just ülemineku tõhustamisele suunatud.
Nimelt, õpetajate tööjõukuludeks on koos kohalike omavalitsuste toetusfondiga ette nähtud
654 mln eurot. Tänu sellele õpetajate arvestuslik keskmine palk on nüüd 2403 eurot (eelmisel
aastal palk oli 2184 eurot). See omakorda osutab sellele, et õpetajate rolli üleminekus aina
rohkem väärtustatakse.
Samuti vaatamata üldistele kärbetele, eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuste toetamiseks
eraldatakse 23,7 miljonit eurot, mis on 5,7 mln euro võrra rohkem kui eelmisel aastal (k.a.
kärped). See omakorda näitab riigi valmisolekut edaspidi toetama reformi. Lisaks sellele
õpilaspõhiste keeleõppetoetuse kaudu ministeerium toetab haridusasutusi, et õpilased muu
emakeele või rändetaustaga saaksid täiendavat keeleõpet ning sel aastal selleks eraldatakse 8,9
mln eurot. See omakorda tõhustab nende edaspidist lõimumist eesti ühiskonda.
Samal ajal jätkub ka Ida-Virumaa haridustöötajatele ja koolijuhtidele mõeldud palgalisa
eraldamine, mille eesmärk on tõhustada piirkonnas käivat üleminekut. Selleks on eelarvest
eraldatud 18,9 mln eurot ning seda saab üle 1500 Ida-Viru haridustöötajat. Pealegi, selle aasta
alguses said ka valmis uued lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õpe) õppematerjalid, mis
toetavad ladusat üleminekut mitmekeelses keskkonnas. Ehk teisisõnu, riik on pakkunud
märkimisväärset nii rahalist kui ka metoodilist tuge ülemineku edukaks elluviimiseks.
Ent, reformi õnnestumine suuresti sõltub just nendest, kes juhib üleminekut kohapeal. Ükski
reform ei osutu edukaks vaid raha ja uute õpikute abil; reform vajab eelkõige kompetentset
juhtimist. Antud juhul koolijuht ongi see inimene, kellest suures osas sõltub üleminek. Tema
kujundab koolikeskkonda, võtab õpetajaid tööle ja motiveerib oma keskkonda. Koolijuhi
kompetentsis tagada sujuvat üleminekut oma koolis, kasutades selleks eraldatud rahastust ning
värvates kvalifikatsiooninõuetele vastavaid haridustöötajaid.
Kuid kui koolijuht ei loo ülemineku jaoks vajalikke tingimusi, siis loomulikult mingit progressi
ei toimu. Selline lugu ongi juhtunud eelmise aasta 3. detsembril Tallina Kesklinna Vene
Gümnaasiumis. Sealt vallandati Sergei Teplovi ehk tollane koolidirektor. Teplovi juhtimise all
koolis töötasid inimesed, kellel puudus vastav keelekategooria. See ei olnud ainult seaduse
vastu tegutsemine, vaid ka oma õpilaste tuleviku vastu.
Selline soov jätta koolides status quo’d ehk mitte kuidagi muuta õppimisprotsessi mõjutab
ülemineku tõhusust tervikuna. Jällegi, ülemineku edukusest sõltuvad eelkõige õpilased ja
nende tulevik. Kuid reformi takistamine on tihtipeale põhjendatud just koolijuhtide poliitilise
soovimatusega. Teplovi on olnud ka pikaaegne Keskerakonna liige ning arvestades
Keskerakonna liikmete väljaütlemistega KOV-valimiste ajal ülemineku kohta, siis jääb mulje,
et selline poliitiline soovimatus ei tulnud ainult Teplovi poolt.
Kokkuvõtteks soovin öelda, et ma siiski ei hakka kedagi süüdistama sihilikus ülemineku
takistamises, kuigi vahepeal mõned juhtumid ikkagi võivad sellist muljet jätta. Hetkeseisuga
nii Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves kui ka uues Tallinna linnaeelarves paistab nii, et
hakatakse veelgi rohkem investeerima haridusse ja panustama üleminekusse. Ning nagu ma
eespool ütlesin koolijuhtidel on võtmeroll reformi elluviimises, mistõttu Teplovi juhtumiga
sarnaseid asju ei tohiks enam juhtuda. Seega tuleb mõista, et probleem enam ei seisne raha või
õppematerjalide puuduses, vaid kohati puudulikus juhtimiskultuuris. Ning peame meeles, et
sellest reformist sõltub ka Eesti riigi tulevik.