Teadupärast leiavad ühiskonnas suuremat kõlapinda alati negatiivsed uudised. Maksu- ja
hinnatõusud ning õnnetusjuhtumid saavad rohkem tähelepanu kui otsused, mis inimeste elu
päriselt kergendavad. Ometi on praegu põhjust rääkida ka millestki positiivsest. Aasta alguses
jõustus tulumaksureform, millega kadus tööinimesi aastaid koormanud maksuküür.
Selle muudatuse olulisust on raske mõista ilma meenutamata, milline oli eelmine süsteem.
Maksuküür kehtestati 2018. aastal Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. Tegemist oli äärmiselt
keerulise astmelise tulumaksuga, kus alates 1200-eurosest kuusissetulekust hakkas
maksuvaba miinimum iga teenitud euroga vähenema, kuni see 2100-eurose palga juures
täielikult kadus. Sisuliselt tähendas see, et just keskmist palka teenivad inimesed sattusid
kõrgema maksukoormuse alla. Tulemuseks oli olukord, kus vahemikus 1200-2100 eurot
teenivad inimesed pidid sisuliselt iga kolmanda euro oma palgatõusust riigile loovutama. See
oli väga selgelt süsteem, mis karistas edasipüüdlikkust. Rohkem töötamine või palgatõus ei
kajastunud suurema numbrina palgasedelil.
Kuigi maksuküüru kaotamist seostatakse eelkõige keskmist palka teenivate inimestega, kes
võidavad aastas 1800€, on selle mõju tugevalt tuntav ka noorte seas. Statistikaameti andmetel
oli kuni 25-aastaste noorte keskmine brutopalk eelmise aasta kolmanda kvartali seisuga 1409
eurot, jäädes täpselt vahemikku, kus eelmise süsteemi järgi oli palgatõus kõige vähem tuntav.
Uue süsteemi järgi võidab sellist palka teeniv noor aasta peale kokku umbes 522 eurot. See ei
tule lisatundidest ega töökoha vahetamisest, vaid poliitilisest otsusest ja õiglasemast
maksusüsteemist. Sama töö eest saadakse rohkem raha kätte. Arvestades tänast elukallidust,
ei ole see sugugi väike summa, eriti noortele.
Tõsi, et seda muutust päriselt tunda, tuleb teha üks lihtne samm. Kui jaanuari palk oli samas
suurusjärgus kui varem, on tõenäoline, et maksuvaba tulu avaldus on jäänud tegemata. Pärast
tööandjale avalduse esitamist arvestatakse igal kuul 700 eurot tulumaksuvabalt ning
ülejäänud summalt arvutatakse maha tulumaks 22%.
Uus süsteem on lihtne, arusaadav ja jätab rohkem teenitud raha kätte. Keskmist palka teeniv
inimene saab nüüd sisuliselt ühe lisakuupalga aastas, ilma et ta peaks selle nimel rohkem
pingutama. Samuti elavdab ühtne maksuvaba tulu majandust, kuna inimeste netosissetulek
kasvab ning see omakorda suurendab nii tarbimis- kui ka investeerimisvõimalusi. See on
muutus, mida inimesed päriselt tunnevad. Eriti noored, kelle jaoks iga lisanduv euro loeb.
Sellist muudatust ei tasu võtta sugugi iseenesestmõistetavalt, sest nagu me aastaid tunda
saime, on Eestis palju poliitilisi jõude, kelle jaoks pingutust ja edasipüüdlikust peaks
karistama.
Jah, maksureform ei tee kedagi üleöö rikkaks. Küll aga teeb see elu veidi õiglasemaks ja
lihtsamaks. Ajal, mil avalikku arutelu domineerivad negatiivsed uudised, võiks tunda rõõmu
ka otsustest, mis parandavad inimeste toimetulekut päriselt, mitte ainult sõnades ja
populistlikes lubadustes.