Lepituse kunst on omaette suur väärtus, omadus mida peame eelkõige silmas riikliku lepitajat valides. Peaministrit valides ootaks konkreetsust, taibukust, visiooni ja karismat.

Endine Keskerakonna kommunikatsioonijuht Andre Hanimägi ütles, et Jüri Ratas ei ole kuri Pearu, vaid lepitav kõrtsmik. Ma Hanimäega enamasti ei nõustu, aga niipaljus on tal õigus, et Jüri Ratas on suutnud kolm ja pool aastat kramplikult kümne küünega toolist kinni hoida ning selle nimel korduvalt ja korduvalt lepitust otsinud. Üks väike viga selle juures on aga see, et tema valitsused ei ole suutnud peaaegu mitte midagi korda saata. Jüri Ratasele on lihtsalt sattunud vale töökoht, Eesti võidaks meeletult, kui Ratasest saaks riiklik lepitaja.

Tegevusetus peaministrina jõuab ükskord järele

President tõi analoogideks „Tõde ja õiguse”. Ma toon ka ning haaran kinni eeltoodud lepitava kõrtsmiku näitest. Kolm ja pool aastat on Jüri Ratas kraavis seisnud ja öelnud nii ühele kui teisele poole, et ei ei ära sealt kaeva või ei ei ära nii sügavalt kaeva.

Kuid vähemalt Ratase esimese valitsuse ajal teadis ta, et kodus kuuris on tal üks hea labidas, mille järgi saab alati minna ja ise kaevama hakata. Nüüd Ratase teise valitsuse ajal on EKRE selle labida ka kuurist ära varastanud ning Ratas ootab vaikselt kraavis ja lepitab. Ning teab, et nüüd on ta juba niikaua soos seisnud, et iga liigutuse tagajärjel vajub ta veel sügavamale. Jääb vaid üle Helmele ja Linnamäele hea tuju laulu laulda. 2016. aasta valitsusvahetuse tuhin on kadunud, sillad põletatud, ühiskond lõhestatud, riik seisab.

Lepitades on meelest läinud oma põhivalija – pensionär

2019 aasta novembri Eurobarometer näitab, et Eestis mure seoses pensionitega on üheks peamiseks teemaks tõusnud. Tõus on olnud kiire ja järsk. Novembris 2019 pidas seda oluliseks 27% vastanuist, sama aasta juunis veel vaid 16%. Tõusu põhjust ei pea kaugelt otsima – Keskerakond. Kiirelt visati üle parda oma peamine valimislubadus, erakorraline pensionitõus 100 eurot, selle asemel saadi 14 korda väiksem tõus, miinus maksud.

Eesimest korda ei ole Eestis keskmine vanaduspension enam tulumaksuvaba, mure, mille vastu andis Reformierakond andnud sisse eelnõu, mis aga seisab juba pool aastat sotsiaalkomisjonis riiulil. See-eest liigub tormilise kiirusega edasi Isamaa orkestreeritud ja Keskerakonna poolt heaks kiidetud II pensionisamba lõhkumine, mida ei pea mõistlikuks valdav enamus rahanduseksperte ei kodumaal ega maailmas. See on lõhkumine, mis paneb suure osa Eesti vananevast ühiskonnast suurde vaesusriski, kusjuures tasub meeles pidada, et valitsus on sidunud „pensionireformi” oma usaldusküsimusega. Me kõik jääme ükskord vanaks ning loodame väärikat vanaduspõlve, aga nüüdseks on kindel, et Keskerakond väärikast vananemisest lugu ei pea.

Valitsus vs põhiseadus

Jaanuar 2020 küsis Norstat inimeste käest: Kas Teie arvates on praegune Vabariigi Valitsus ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale? „Jah” vastas 10% ning „pigem jah” 27% inimestest. Kuidas siis sellist tulemust põhjendada? Kas tõesti sellega, et valitsus läheb 2021 KOV valimistega koos olematut probleemi rahvahääletusega lahendama? Ilmselgelt, ei mõista mõtlev Eesti inimene, kuidas abielu määratlemine põhiseaduses mehe ja naise vahel aitaks tema elu paremaks teha.

Kraavi kaevamine Sahara kõrbe ei too su õuele veel voolavat vett. Soovitaksingi uuel riiklikul lepitajal vabal ajal pulmades käia ning uurida abielluvatelt, kas nad ikka päriselt armastavad üksteist või abielluvad ühiskonna survel. Ja meelde tuletada, et abiellu või mitte, aga ühistuludeklaratsiooni teil ikka ei ole.

Kristo Enn Vaga