Suve hakul kiitsime Tartu volikogus paljuski minu eestvedamisel ülekaalukalt heaks muudatuse, mis lubas kaasava eelarve rahvahääletusel osaleda 14- ja 15-aastastel. Enne oli vanusepiiriks 16. eluaasta. Nüüd teame, et eesimest korda hääletada saanud noorte valimisaktiivsus oli suurem üldisest aktiivsusest. Küsimused, milleks noorte kaasamine sellisel kujul, aga ei lõppe.

Oli neidki, kes küsisid, milleks on vaja noortelt röövida lapsepõlv, ning lisasid, et isegi kui anda õigus hääletada, ei hakka noored valima ikkagi. Et noored ei mõistvat maailmas toimuvat, kuidas nad siis veel peaksid hääletama hakkama, ning noored olla rohkem mõjutatavad teistest earühmadest.

On rõõm jagada, et esimest korda hääletada saanud 14–15-aastaste osalus kaasava eelarve hääletusel oli 12 protsenti. Üksi võttes võib näida väike, ent ikkagi suurem üldisest valimisaktiivsusest, mis oli 6,6 protsenti. 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel olid Eesti noorteühenduste liidu tellitud uuringu andmetel esimest korda hääletada saanud 16–17-aastaste valimisaktiivsus 59 protsenti, seega ka kõrgem üldisest, 53,3-protsendisest aktiivsusest.

Noored tahavad kaasa rääkida ja oma tuleviku üle otsustada. Kuid kui noor ei ole saanud oma senises elus millegi üle otsustada, on naiivne mõelda, et teatud vanusesse jõudes kasvab meeletult huvi valimiste ja ühiskonnas aktiivselt osalemise vastu. Noorte huvi kasvatamine ühiskonnas toimuva vastu on riigi püsimajäämise seisukohalt aga ülimalt tähtis. Ainult nõudlik valija tagab ühiskonda tervikuna teeniva poliitika.

Noorte aktiivsuse kasvatamist otsustamisel ongi oluline alustada võimalikult vara ning noortele tuleb anda võimalus langetada jõukohaseid valikuid. Kolleeg volikogus ironiseeris valimisea langetamise arutelu ajal, et kas järgmisena antakse kaasarääkimise õigus ka lasteaialastele, ehk olla sealgi huvi. Peabki andma, näiteks rühmanime valimisel. Väikeste otsuste kaudu õpivad lapsed ennast usaldama ning harjuvad langetama tähenduslikke otsuseid.

“Ainult nõudlik valija tagab ühiskonda tervikuna teeniva poliitika.“

14-aastased saavad ühiskonnas toimuvast aru ning on kindlasti pädevad hääletama kaasava eelarve üle. Tartu on ka esimene linn, kus 14-aastased saavad kandideerida noortevolikogu liikmeks. Viimaste kohalike valimiste järel sai selgeks seegi, et valimisõiguse andmine alates 16. eluaastast on õigustatud.

Noored said väärt kodanikuharidusliku kogemuse, mis sidus neid paremini kodukohaga ning harjutas järgmisteks valimisteks. Tartus on kujunenud justkui praktiline ühiskonnaõpetuse tund valimiste teemal, kus 14-aastased otsustavad kaasava eelarve üle, 16-aastased valivad linnavõimu ning 18-aastased parlamenti.

Aeg on õige, et avada ka riigikogu valimistel valimisea langetamise debatt. Meie noored on selleks valmis ning nad väärivad võimalust oma tuleviku üle teadlikke valikuid teha.

Andrus Punt