Programm
Programm
Missioon: Eesti Reformierakonna Noortekogu missioon on kasvatada noortest liberaalselt, ettevõtlikult ja iseseisvalt mõtlevad kodanikud.
Visioon: Eesti noored on ühiskondlikult aktiivsed, avatud, liberaalse mõtlemise ning keskkonnasõbraliku eluviisiga inimesed.
Me oleme organisatsioon, mille liikmed pakuvad Eesti noortele uut visiooni. Selle peateesiks on uute võimaluste tekitamine ning tehnoloogia ja ühiskonna arengute enda kasuks tööle panemine. Me tahame murda status quo’d, mullist välja hüpata ning vaadata kaugemale ja kõrgemale.
Me seisame liberaalse ühiskonna korralduse eest. Inimene peab olema vaba oma valikutes ja otsustes. Peame tähtsaks inimeste vabadust otsustada ise oma tuleviku üle, samas peab igaüks olema valmis võtma vastutuse oma tegude eest.
Me oleme veendunud, et iga indiviidi ja ka ühiskonna peamine väärtus on vabadus. Vaid vabad inimesed saavad olla edukad, vaid vabad inimesed saavad olla avatud mõtlemisega, vaid vabad inimesed saavad ise tasakaalukalt otsuseid vastu võtta. Seetõttu ongi meie peamiseks väärtuseks vabadus ja meie poliitika on suunatud sellele, et tagada inimestele enam vabadust, rohkem valikuvõimalusi ja seega selgemat vastutust.
Eesti peab olema jätkusuutliku mõtteviisiga riik, mis hoolib oma keskkonnast ja loodusest, on suunitletud taaskasutamisele ning mille elanikud on keskkonnasõbraliku mõttelaadiga. Rõhk on taastuvenergia lahendustel ning innovaatiliste tehnoloogiate arendamisel ja kasutamisel.
Tulevikku vaatav ja keskkonnasäästlik Eesti vajab julgeid ja innovaatilisi ideid. Ei pea kartma teha reforme või katsetada uusi lahendusi. Selleks, et Eesti oleks ka tulevikus edukas, peame täna otsima uusi meetmeid, et Eesti konkurentsieelist säilitada. Meil on selleks kindel plaan.
Vabadus
Vabadus on iga indiviidi ja ühiskonna peamine väärtus. Igaühel peab olema vabadus langetada oma otsuseid ise ning nende eest vastutada. Riik ei pea piirama isikuvabadusi ega karistama edasipüüdlikkust, vaid toetama inimese valikuid liberaalsele õigusriigile kohaselt. Nii peab olema ka Eestis, kus pole kohta vihakõnel ega diskrimineerimisel. Erakondadesse ja nende noorteühendustesse kuulumine ning enda maailmavaate väljendamine on iga kodaniku põhiseaduslik õigus.
Ühiskonnas ei tohi olla kohta diskrimineerimisele. Noortele tuleb tagada turvaline ning enesearengut toetav keskkond. Iga Eesti elanik peab tundma end turvaliselt ja hoitult.
Inimene on oma otsustes ja valikutes vaba ning vastutab ise oma tuleviku eest.
Riik ei reguleeri ühiskonda mitte eelkõige keeldude ja käskudega, vaid positiivse eeskuju näitamisega. Seega peab riik jätma kodanikele vabaduse valida ja vastutada. Riik peaks ennekõike austama inimeste põhiõiguseid ja vabadusi ning jälgima, et oma tegevuse käigus neid ebaproportsionaalselt ei riivataks.
Avaliku sektori töö peab olema optimeeritud, kodanikule võimalikult lähedal ja kuluefektiivne.
Eesti peab jätkuvalt arendama enda e-riigi võimekusi. Tuleb tagada e-teenuste jätkusuutlik areng ning leida uued lahendused riigi parimaks toimimiseks. Riik peab tagama parimad võimalused tehnoloogiliseks innovatsiooniks ja infotehnoloogia arenguks.
Inimestel peab olema vabadus otsustada iseenda ja oma tervise üle.
Loe veel Vabadusest
- Toetame valimisõiguse andmist alates 16-aastastele noortele kõikidel tasanditel ning langetada kandideerimisiga 18. eluaastale Riigikogu valimistel.
- E-hääletamine peab olema võimalik kõikidest elektroonilistest vahenditest. Toetame innovaatiliste lahenduste leidmist valimisaktiivsuse tõstmiseks Euroopa Parlamendi valimistel. Peame vajalikuks e-valimiste ajaperioodi pikendamist, et kõik väljaspool Eestit hääletada soovivad kodanikud leiaksid ka võimaluse hääletamiseks.
- Kooseluseaduse rakendusaktid tuleb vastu võtta ning seadustada samasooliste abielu.
- Kohaliku omavalituse institutsioonid peaksid soosima ja julgustama noortevolikogude asutamist, et kaasata nende liikmeid otsustusprotsessidesse. Toetame kaasava eelarve laialdast rakendamist igas Eesti kohalikus omavalitsustes. Avaliku sektori kulutuste kärpimiseks ja töö optimeerimiseks peame oluliseks ametnike arvu kohandamist vastavalt tööealisele elanikkonnale. Riik on kodaniku, mitte kodanik riigi teenistuses. Oleme seisukohal, et Eesti avalik sektor peab kaasajastuma ja muutuma kodanikule lähedasemaks.
- Peame vajalikuks luua õigusraamistik tehisintellekti kasutamiseks ja arendamiseks Eestis, sätestades valdkonnad ja viisid, kus ja kuidas võib see inimeste ülesandeid üle võtta.
- Toetame ravikanepi kättesaadavuse lihtsustamist kui see on määratud raviarsti loal. Toetame olemasolevate rahvusvaheliste kanepi mõju uuringute praktikate analüüsi ja potentsiaalset rakendamist Eestis. Kutsume üles arste osalema selle teemalistel rahvusvahelistel koolitustel.
- Igal inimesel on õigus otsustada oma elu ja keha üle. Kaitseme naiste õigust abordile ning toetame eutanaasia legaliseerimist Eestis.
Haridus
Haridus on tuleviku alus. Haridussüsteem peab olema kaasaegne ja paindlik, tagades kvaliteetse ja kättesaadava hariduse kõikidele noortele ning andes eeldused parimaks tulevikuks. Ainult hariduse kaudu saame luua ühiskonna, mis toetub innovatsioonile ning indiviidi arengule. Eestis on iga õpilane omaette väärtus. Keskendudes inimese tugevuste ja loova mõtlemise arendamisele, saab igaühe teekonda haridusmaastikul toetada.
Õpetamine peab olema õpilasekeskne ning paindlik. Hindamissüsteem peab olema kaasaegne ning keskenduma õpilase arengule, mitte soorituse hindamisele.
Igal noore edu võti on kvaliteetne haridus, mis on paindlik, innovaatiline ja õppijakeskne.
Haridussüsteem peab arendama tänapäeva ühiskonnas vajalikke oskusi, pöörates senisest enam rõhku sotsiaalsetele oskustele, analüüsivõimele ja kriitilisele mõtlemisele. Hea koolisüsteemi eesmärk on soosida ettevõtlikust, loovat mõtlemist ja innovatsiooni. Haridus peab olema senisest veelgi elulisem ja praktilisem.
Iga kool korraldab ja tagab iseseisvalt oma sisekorraeeskirjad ja kodukorra ilma riigipoolse sekkumiseta. Meie õppeasutused on pädevad õppekorralduse üle ise otsustama.
Kvaliteetne, formaalne ja mitteformaalne haridus peab olema kättesaadav kõikidele noortele igal erineval tasemel. Suurenema peab koostöö koolide, noorsootööasutuste ja erinevate noorteühingute vahel mitteformaalse hariduse pakkumisel. Igal noorel peab olema võimalus osaleda huvitegevuses.
Erasektori ja haridussüsteemi vahel peab olema väga hea koostöö. On oluline, et õppekavade arendamisse oleksid kaasatud ka ettevõtted. Eraülikoolidel peavad olema võrdsed võimalused konkureerida riiklikute koolitustellimustega. Õppeasutuste vahel peab säilima konkurents, sest selle kaudu on võimalik tagada parem õppekvaliteet.
Riik garanteerib kvaliteetse alus- ja põhihariduse, mis peavad olema elukohale võimalikult lähedal ja kättesaadavad. Kõrghariduse omandamisel vastutab inimene oma valikute eest ise.
Loe veel Haridusest
- Tuleb ümber vaadata kõrghariduse rahastamissüsteem, et Eesti noored saaksid parima hariduse. Oleme seisukohal, et kõrghariduses tuleb taastada üliõpilase omaosalus, et üliõpilased oleksid motiveeritumad ning õpe oleks kvaliteetsem. Kõrg- ja kutsehariduse rahastamine peab põhinema vabal konkurentsil. Tasuta kohad saavad säilida riiklikult tähtsatel erialadel, kus esineb tööjõupuudus. Koos rahastamise muutusega tuleb üle vaadata ka õppelaenu süsteem, tõstes õppelaenu piirmäära ning muutes seda paindlikumaks. Riiklik koolitustellimus kõrgkoolides peab olema aus ja läbipaistev ning toimima vaba konkurentsi põhimõttel. Eraülikoolidel peab olema võrdne võimalus konkureerida riiklikute kõrgkoolidega.
- Toetame erasektori enamat kaasamist ülikoolide ja kutsekoolide tegevustesse, töötades õpilastele välja praktikaprogramme, sidudes ettevõtteid enam koolide õppekavade arendamisse ning teadus- ja arendustegevusse. Leiame, et senisest enam peab olema koostööd eraettevõtluse ning avalik-õiguslike koolide vahel.
- Haridussüsteem peab keskenduma õpilaste kui indiviidide arengule. Lisaks faktipõhisele õppele, seame riikliku õppekava põhieesmärgiks arendada ka õpilaste analüüsi-, esinemis- ja argumenteerimisoskust ning kriitilise mõtlemisvõime arendamist. Leiame, et loovainete hindamine peab olema vastavuses õpilase individuaalse arenguga. Seejuures peab õpilase arengut hindama arengupõhiselt, mitte vastavalt üldistele standarditele.
- Keskkond üldhariduskoolides peab soodustama ettevõtliku loomuga inimeste arengut. Seame üheks riikliku õppekava prioriteediks õpilaste ettevõtluspädevuse ja finantskirjaoskuse edendamise. Lisaks on oluline toetada õpilasfirmade teket nii põhikoolis kui ka gümnaasiumiastmes ning kaasata ettevõtluse õpetamisesse praktikuid.
- Peame vajalikuks eestikeelsele haridusele üleminekut alates lasteaiast.
- Erilist rõhku tuleb pöörata noorte vaimsele tervisele. Tuleb tõsta noorte teadlikkust vaimse tervise probleemidest ning noortel peab olema võimalik saada õppeastustest neile vajalikku tuge.
- Haridusmaastikul on aktuaalseks probleemiks koolikiusamine, millega peab tegelema riiklikul tasandil. Peame toetama koolikiusamist vähendavaid programme ning lastevanemate- ja õpetajate teadlikkuse tõstmist.
Keskkond
Puhas ja hoitud elukeskkond on väärtus igaühe jaoks. Keskkonnahoidu peab panustama iga kodanik. Oluline roll on ka riigil, mis peab eeskuju näidates tagama, et Eesti loodus jätkuks. Eesti on riik, kus väärtustatakse loodust ja metsa, energiat toodetakse taastuvatest allikatest ning tarbimises seatakse esikohale keskkonnasäästlikkus. Oma innovaatiliste lahendustega saame meie näidata eeskuju teistele riikidele näiteks kliimamuutustega võitlemisel.
Keskkonnaprobleemidele ja kliimamuutustele lahendusi otsides lähtutakse teaduspõhisest lähenemisest. Julgetakse katsetada uudseid ja innovaatilisi meetodeid.
Eesti esimeseks süsinikuneutraalseks riigiks maailmas!
Keskkonnasäästlikku eluviisi peavad toetama ka linnaplaneerimine ja taristu. On oluline soosida keskkonnasäästlike harjumuste tekkimist. Transpordivahendid peavad olema keskkonnasõbralikud.
Eesti toodab oma energia taastuvatest loodusvaradest ning investeerib uutesse taastuvenergia lahendustesse. Leitakse viise energiatõhususe suurendamiseks.
Prügimajandus on läbimõeldud ja suunatud ümbertöötlemisele. Kodanikel on mugavad ja lihtsad võimalused prügi sorteerimiseks ja kogumiseks. Tootmises soositakse taaskasutatavaid materjale.
Eesti saab oma paindlikkuse ja innovaatilisusega olla eeskujuks teistele riikidele ning nendega koostöös otsida lahendusi kliimamuutustega võitlemiseks.
Loe veel Keskkonnast
- Eesti peab tegema pingutusi, et muutuda maailma esimeseks süsinikuneutraalseks riigiks. Pooldame enamat taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. On oluline, et Eesti oleks energeetiliselt võimalikult sõltumatu ning energia tootmine oleks jaotatud erinevate allikate vahel. Riik peab soodustama päikesepaneelide arendamist, paigaldamist ja soetamist. Tuleb analüüsida ja leida võimalusi tuumaenergia kasutuselevõtuks. Tuleb lõpetada keskkonda saastava põlevkivi kaevandamine ja kasutamine. On vajalik üle vaadata meie energiatõhusus ning võtta kasutusele meetmeid selle tõstmiseks.
- Toetame kergliiklusvahendite laiemat kasutamist võimaldavate kergliiklusteede rajamist. Kohalikud omavalitsused peavad senisest enam pöörama tähelepanu toimiva ja turvalise kergliiklusteede võrgustiku rajamisele. Toetame elektriautode laiemat kasutuselevõttu ning laadimisjaamade rajamist.
- Tuleb tõsta inimeste keskkonnateadlikkust, pöörates erilist tähelepanu prügi sorteerimisele ning taaskasutusele. Nii kodanikke kui ka ettevõtteid tuleb suunata kasutama keskkonnasäästlikke materjale. Peame vajalikuks vähendada plastmass- ja kiletoodete kasutamist. Avalikus sektoris tuleb täielikult üle minna keskkonnavaenulikult paberimajanduselt loodussõbralikule digitaalsele asjaajamisele.
- Selle jaoks, et võidelda kliimamuutustega, peab Eesti oskama hästi kasutada enda innovaatilist keskkonda e-riigina. Tuleb suunata ressursse uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja materjalide arendamisse. Lisaks pöörata tähelepanu toidutööstusele ja inimeste toitumisharjumustele, et need oleksid keskkonnasäästlikumad.
Majandus
Majandusvabadus on eduka riigi alustala. Riik peaks majandusse sekkuma minimaalselt, et tagada selle sujuv ja tõrgeteta toimimine. Parim reguleerija on vaba turg. Ettevõtlust ei tohi koormata liigse bürokraatia ning maksudega. Toodete ja teenuste parima kvaliteedi tagab vaba konkurents. Kui tahame, et meie riik ja rahvas oleksid majanduslikult jõukad, peame soosima ettevõtlust, mis on paindlik ja innovatiivne.
Ettevõtluskeskkond ja riigi majandamine
- Seisame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi ning tulude maksustamise vähendamise eest
Eesti maksusüsteem peab olema lihtne ja õiglane. Tulumaks peab olema ühetaoline, et mitte karistada meie kodanike edumeelsust ja edasipüüdlikkust. Eelistame tulude asemel tarbimise maksustamist, et suurendada elanike ambitsioonikust, majanduslikku iseseisvust ning ettevõtlikkust.
- Seisame ettevõtete tulumaksu vastu
Paistame ka edaspidi maailmas silma erakordselt hea ettevõtluskeskkonnana, selleks toetame alternatiive ettevõtete tulude ning regulaarsete dividendimaksete maksustamisele. Eelistame tarbimise maksustamist ülimalt majandust kahjustava ettevõtluselt tulude maksustamise üle.
- Loobume laenude võtmisest püsikulude katmiseks
Tagame, et riik võtaks laenu ainult strateegiliste investeeringute tegemiseks, mitte igapäevaste kulude katmiseks, vältides liigset võlakoormust ja säilitades majanduse stabiilsust. Eesmärgiks on saavutada olukord kus riigieelarve struktuurne puudujääk ei ületaks 1% riigi sisemajanduse kogutoodangust.
- Muudame sisserändepoliitikat konkurentsivõimeliseks
Suurendame sisserände piirarvu keskendudes kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele. Välistöölised, kes teenivad üle riigi keskmise või vähemalt sektori pooleteistkordset keskmist palka ei lähe kvoodi alla. Samuti võimaldame erikvootide kehtestamist strateegilistele sektoritele, sealhulgas kaitsetööstuse jaoks.
- Vähendame riigi kulutusi ja soodustame erasektori osakaalu kasvu Eesti majanduses
Vähendame jõuliselt riigi kulutusi. Keskendume avaliku sektori efektiivsuse ja töö kvaliteedi tõstmisele. Teeme kõrghariduse osaliselt tasuliseks ja loome eraravikindlustuse võimaluse. Viime läbi sotsiaalsüsteemi reformi ning loobume üleliigsetest sotsiaaltoetustest, suunates abi neile, kes päriselt seda vajavad.
- Erastame riigi omandis olevaid ettevõtteid
Viime läbi riigifirmade, sealhulgas Omniva, Elron ja Eesti Energia, täieliku või osalise erastamise, et suurendada nende efektiivsust ja konkurentsivõimet. Likvideerime erastamise jaoks ebaatraktiivseid ja kahjumlikke riigiettevõtteid, näiteks Nordica.
- Muudame toetused vajaduspõhiseks
Muudame toetuste süsteemi selliseks, et ressursid suunatakse ainult sinna, kus neid enim vajatakse, tagades sotsiaaltoetuste efektiivse jaotuse.
- Tõmbame kokku riigi alla kuuluvaid MTÜ-sid ja SA-si
Viime läbi riikliku rahastusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste auditi, et tõhustada riigi vahendite kasutust ja vähendada dubleerimist ning bürokraatiat.
- Toetame võimalikult paljude kulude indekseerimise lõpetamist
Hoiame riigieelarve kulud kontrolli all ning lõpetame võimalikult paljude kulude indekseerimise, et muuta riigieelarvet jätkusuutlikumaks ja vältida kulude ebamõistlikku kasvu.
- Viime läbi haldusreformi 2.0
Toetame uue haldusreformi läbiviimist, et tõsta kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kvaliteeti ja rahalist võimekust. Samuti nii parandame maaelu kvaliteedi ning toetame jätkusuutlikku majanduskasvu üle Eesti.
Infrastruktuur ja investeeringud
- Loome tingimused Eestisse tuumajaama ja meretuulepargi ehitamiseks
Võimaldame erasektori initsiatiivi rajada Eestisse tuumajaam ja meretuuleparke, et tagada puhas ja odav energiaallikas, mis toetab Eesti energiasõltumatust ja majanduskasvu ning tekitab elektri eksportimise võimalusi naaberriikidesse.
- Arendame jätkusuutlikku Eesti maavarade kasutamist
Toetame kohalike maavarade jätkusuutliku kasutamist, kasutades tehnoloogiaid, mis võimaldavad nende efektiivset töötlemist.
- Lihtsustame planeeringut suurtele tööstusprojektidele
Kiirendame suurte tööstusprojektide planeerimisprotsessi, vähendades bürokraatiat ja lühendades menetlusaegu. Kohalike omavalitsuste tasemel soodustame suuri investeeringuid, tuues kaasa rohkem töökohti ja majanduskasvu.
- Viime ellu tunneli Tallinna ja Helsingi vahel
Toetame erasektori initsiatiivi ja lubame erainvesteeringutel realiseerida Tallinna-Helsingi tunneli projekti, mis ühendab kaks pealinna ja tugevdab piirkonna majanduslikku sidusust.
- Toome FAANG tehnoloogiaettevõtte kontori ja andmetöötluskeskuse Eestisse
Loome soodsad eritingimused ja koostöövõimalused, et meelitada Eestisse maailma suurimate tehnoloogiaettevõtete kontoreid ja andmekeskusi tugevdamaks Eesti positsiooni globaalse tehnoloogiakeskusena.
- Loome mobiilseid lahendusi ID-kaardi kasutamiseks
Loome võimaluse, mis võimaldab ID-kaardi kasutamist mobiilsete seadmete kaudu, et tagada kiire ja mugav juurdepääs vajalikele teenustele ilma liigselt asju kaasa võtmata.
Euroopa majandus
- Toetame Euroopa Liidu liikmesriikide valikuvabadust maksude kehtestamisel
Seisame Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisuse eest ning kindlustame, et igale riigile peab jääma võimalus ise otsustada enda maksumäärade üle.
- Keelame Euroopa Liidu tasandil Venemaalt impordi kolmandate osapoolte kaudu
Töötame selle nimel, et lõpetada kõik võimalikud Venemaa energiakandjate ja põllumajandustoodete impordiviisid kolmandate osapoolte kaudu, et tõhusamalt rakendada sanktsioone ja kindlustada nende mõju.
- Töötame välja üle-euroopalise digiallkirjastamise süsteemi
Võttes eeskujuks Eesti eduka digiallkirjastamise süsteemi, arendame ühtset ja turvalist standardit, mis hõlbustab Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist koostööd ja tagab kõrgema turvalisuse.
- Suurendame Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet ning loobume üleliigsest bürokraatiast
Lihtsustame regulatsioone ja haldust, et soodustada ettevõtlust ja majanduskasvu. Toetame Letta raporti soovituste elluviimist, mille eesmärgiks on suurendada Euroopa Liidu globaalset konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat.