Eestlased on muidu tagasihoidlik rahvas, kuid meie digiriigi tiigrihüpe on midagi mis teeb uhkeks iga eestlase. Hea näide tugevast digiriigist Eesti.ee portaal, mis koondab üle 300 teenuse, alates sünni registreerimisest kuni toetuste taotlemiseni ning mis on toonud Eesti riigile e-riigi maine. Kuid kas sellised algatused peavad alati tulema riigilt? Lähenevate kohalike valimiste valguses on vaja küsida: miks ei võiks olla Tallinn teerajaja, luues linnaäpi, mis toob kogu linnaelu telefoni? Ühtne rakendus, kus kõik teenused on ühes kohas ja kättesaadavad ühe klõpsuga.

Kujutage ette: hommikune kiirustamine, buss hilineb, aga graafik peitub linna kodulehe sügavustes. Või näete auklikku teed, kuid teavitamine nõuab tüütut vormi. Tallinna linnaäpp oleks nagu Šveitsi nuga – kompaktne ja asendamatu. Erinevalt praegusest, kus tallinlased žongleerivad rakenduste vahel, tooks äpp ühistranspordi, parkimise, lasteaiakohad ja muu ühte kohta.

Dubai linnaäpp “DubaiNow” on näide sellest kuidas see toimiks. Ühte kohta on koondatud üle 130 teenuse, sealhulgas arvete maksmine, liiklusinfo, litsentside uuendamine jne. Teine hea näide on Singapuri “OneService” rakendus, kus paari klikiga on võimalik Linnavalitsust teavitada katkisest laternapostist või auklikust teest. Tallinna saaks minna sammu edasi ning liidestada sinna AI-põhine süsteem, mis saaks automaatselt aru mis probleemiga pildil on tegemist ning suunaks info kohe õigele ametkonnale edasi. Kiirendades sedasi nii aukude parandamist kui ka säästes linnaametnike aega.

Lisaks saaks äpp saata teavitusi ehitustöödest või elektrikatkestustest sinu piirkonnas, hoides linlased alati kursis. Linnaäpp näitaks kuidas kulutatakse sinu maksuraha, laseks hääletada kaasava eelarve üle ja oleks üleüldine abimees igapäevastes toimetustes. Tagasiside andmine linna teenustele oleks lihtsam kui kunagi varem ning vaid ühe klõpsu kaugusel.

Linnaäpp oleks integreeritud teiste teenuspakkujatega nagu Google või Apple. Võimaldades nt Google Mapsist reaalajas näha sõidukite asukohta ning võimalikke hilinemisi. Tänu tugevale integratsioonile oleks võimalik lisada ka roheline kaart virtuaalsesse Google või Apple rahakotti.

Sellisel rakendusel oleks ka keskne roll elanikkonna kaitsel. Näiteks Tel Avivi “DigiTel” rakendus pakub lisaks liiklusinfole ka sündmuste kalendrit, muuseumisoodustusi, linnateateid, kui ka vajalikku kriisiinfot. Rakenduse vajalikkust näitab ka see, et umbes 60% Tel Avivi elanikest on äppi kasutajad. Tallinnas võiks äpp samamoodi tutvustada kultuurisündmusi ja turismiinfot, meelitades nii kohalikke kui ka külalisi ja kaitsta enda linlasi.

Sellised lahendused aitaksid linlasi nende igapäevaste tegevustega, muudaksid valitsemise efektiivsemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks, tugevdaks kogukonnatunnet ning edendaks innovatsiooni. Tegemist ei ole pelgalt tehnoloogilise lahendusega, vaid sotsiaalse projektiga, mis toob inimesed lähemale linnale ja üksteisele. Kui Tallinn suudaks sellise projekti kätte võtta ja ära teostada, siis rajaks see hea sillutise ka väiksematele KOVidele, kes saaksid sarnaseid lahendusi üle võtta. Siin saab Tallinnal olla nii innovatsiooni edendaja roll kui ka eeskuju teistele omavalitsustele. Seega, kui küsida ameeriklaselt, argentiinlaselt või austraallaselt, mida nad teavad Tallinna kohta, siis kirjeldaksid nad linna, kus asjaajamine on lihtne ja loogiline, valitsemine läbipaistev ning efektiivne, ja kogukond tugev ning kokkuhoidev.

Emil Laanemets