Põhikiri
Põhikiri
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Reformierakonna Noortekogu (edaspidi “Reforminoored”) on 1997. aastal asutatud poliitiline noorteorganisatsioon, mis ühendab Eesti Reformierakonna Noortekogu klubisid (edaspidi “klubi”) ja klubide liikmeid. Reforminoored juhinduvad oma tegevuses enda põhikirjast, selle lisadest ja programmist ning Eesti Reformierakonna (edaspidi “Reformierakond”) põhikirjast.
1.2. Reforminoorte poliitilise tegevuse aluseks on programm. Programm määrab kindlaks Reforminoorte tegevuse põhisuunad ja ülesanded. Programmi asjakohase uuendamisega tegelevad Reforminoorte esimees (edaspidi “esimees”), Reforminoorte juhatus (edaspidi “juhatus”), Reforminoorte peasekretär (edaspidi “peasekretär”) ja Reforminoorte Büroo (edaspidi “büroo”)
1.3. Reforminoortel on brändiraamat, mille alusel teostatakse nii Reforminoorte visuaalset kui sõnalist kommunikatsiooni. Seda järgib Reforminoorte juhatus ning vajalikku uuendamist korraldab büroo. Brändiraamat hõlmab endas nii visuaalset kui ka kirjaikku identiteeti ning laiemat maailmavaatelist visiooni.
II. EESMÄRGID JA TEGEVUS
2.1. Reforminoorte eesmärgid on:
2.1.1. kasvatada liberaalselt, parempoolselt ja iseseisvalt mõtlevaid noori, kellest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed ning liberaalse maailmavaate pooldajad ja propageerijad;
2.1.2. tagada, et noored on esindatud Reformierakonna põhikirjalistes institutsioonides;
2.1.3. liberaalse maailmavaate tutvustamine ja kandepinna laiendamine.
2.2. Reforminoorte tegevused on:
2.2.1. Reforminoorte liikmeskonna suurendamine läbi üle-eestilise klubide võrgu arendamise;
2.2.2. klubide ühisürituste, seminaride ning koolituste korraldamine;
2.2.3. infovahetuse tagamine liikmeskonnas;
2.2.4. Reformierakonna poolt kehtestatud korras omapoolsete kandidaatide esitamine Reformierakonna juhtorganite, allorganite, kohalike omavalitsuste, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistele;
2.2.5. sise-ja välisriiklike partnerorganisatsioonidega suhete tugevdamine korraldades seminare, kokkusaamisi ning ühisüritusi.
III. LIIKMED
3.1. Reforminoorte liige võib olla isik, kes:
3.1.1. on 14- kuni 35-aastane;
3.1.2. toetab organisatsiooni eesmärke;
3.2. Liikmel on õigus:
3.2.1. osaleda Reforminoorte tegevuses ning selle eesmärkide elluviimises;
3.2.2. osaleda Reforminoorte üldkogul;
3.2.3. valida esindajaid ja kandideerida Reforminoorte juhtimis-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse;
3.2.4. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Reforminoorte valitavate organite ning ametikohtadel olevate isikute tegevuse kohta;
3.2.5 kasutada oma muid põhikirjast tulenevaid õiguseid.
3.3. Liikmeks astumiseks tuleb isikul teha sellekohane avaldus kirjalikul teel Reforminoorte juhatusele.
3.4. Liikmelisuse üle otsustab Reforminoorte juhatus.
3.5. Reforminoorte liikmeks astudes annab liige Reforminoorte juhatusele, büroole, teistele Reforminoorte eesmärgi täitmiseks loodud organitele ja Reformierakonnale õiguse töödelda oma isikuandmeid. Isikuandmete töötlemise kohta saab täpsemalt lugeda reforminoored.ee/privaatsuspoliitika
IV. ÜLDKOGU
4.1. Reforminoorte kõrgeimaks juhtorganiks on Reforminoorte üldkogu (edaspidi “üldkogu”), mis toimub vähemalt kord aastas. Üldkogu toimumise aja ja päevakorra projekti edastab esimees kõikide klubide esimeestele ja noortekogu liikmetele vähemalt 30 päeva enne üldkogu toimumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.2. Üldkogu ülesanded on:
4.2.1. kinnitada üldkogu päevakord, häältelugemiskomisjon ning valimisprotsessi läbiviijad ja reglement;
4.2.2. kinnitada Reforminoorte põhikiri ning programm ning seeläbi muuta ja täiendada põhikirja ja programmi;
4.2.3. valida Reforminoorte esimees ja juhatus.
4.3. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud Reforminoorte liikmetest või kui käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
4.4. Juhatuse valimised toimuvad kahes etapis. Kõigepealt valib üldkogu juhatuse, peale mida valib üldkogu ülejäänud juhatuse esimehe.
4.5. Esimehe valimistel osutub valituks kandidaat, kelle kandidatuur saavutab absoluuthäälteenamuse. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavuta ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Teises voorus valituks osutumiseks vajab kandidaat lihthäälteenamust. Kahe kandidaadi võrdse häältejaotuse puhul teises voorus teeb häältelugemiskomisjon üldkogule ettepaneku viigi murdmise viisiks.
4.6. Juhatuse liikmete valimisel osutuvad valituks kandidaadid, kes saavutavad suurima häälte arvu. Kui kahel juhatuse liikme kandidaadil, kelle häältetulemus on võrdne ning saadud tulemusega kvalifitseeruksid nad mõlemad viimaste kandidaatidena, kes juhatusse pääseksid, korraldatakse teine hääletusvoor kahe võrdselt hääli kandidaadi vahel. Kandidaatide nõusolekul võib teise vooru korraldamise asemel valida loosi teel juhatusse pääsev kandidaat.
4.7. Juhatuse esimees ja liikmed valitakse üldkoosoleku poolt salajasel hääletamisel kuni üheks aastaks. Reforminoorte juhatuse, seehulgas esimehe, mandaati saab tungival vajadusel pikendada üldkogu otsusega maksimaalselt 6 kuu võrra.
4.8. Erakorralise üldkogu kokkukutsumise õigus on vähemalt 1/10 Reforminoorte liikmetest, kes esitavad allkirjastatud ettepaneku koos erakorralise üldkogu päevakorra projektiga Reforminoorte esimehele. Reforminoorte esimees teatab erakorralise üldkoosoleku toimumisest Reforminoorte juhatusele, büroole, noorteklubide esimeestele ja Reforminoorte liikmetele ette vähemalt 14 päeva.
4.9. Erakorraline üldkoosolek võib esimehe tagasi kutsuda enne volituste lõppemist juhul kui selle poolt hääletab vähemalt ⅔ erakorralisel üldkoosolekul osalevatest Reforminoorte liikmetest.
V. KLUBI
5.1. Reforminoorte klubi on Reforminoorte juures tegutsev allorganisatsioon, mis vastab järgnevatele tingimustele:
5.2. noorteklubil on vähemalt 5 liiget;
5.2.3. klubi järgib oma tegevuses Reforminoorte põhikirja ja programmi.
5.2.4. klubi moodustatakse piirkondlikel alustel.
5.2.5. klubi moodustamine kinnitatakse esitatud avalduse alusel Reforminoorte juhatuse otsusega
5.2.6. Reforminoorte juhatus kutsub klubi moodustamiseks kokku klubi üldkogu
5.2. Klubil on õigus:
5.2.1. valida enda hulgast klubi juhatuse esimees ja klubi juhatuse liikmed. Noorteklubi juhatuse liikmete arv on klubi juhatuse enda poolt määratav, kuid see ei tohi ületada kaheksat liiget, millele lisandub esimees, kes tuleb valida eraldi hääletusel; Kanditatuuri saab esitada mõlemale kohale, klubi juhatuse esimeheks valituks osutumisel, loobub kandidaat juhatuse lihtliikme mandaadist ning see läheb järgmisele enim hääli saanud kandidaadile.
5.2.2. osaleda Reforminoorte töös;
5.3. Klubi juhatust on võimalik tagasi kutsuda klubi juhatuse valinud üldkogul osalenud Reforminoortest ⅔ enamuse või Reforminoorte juhatuse poolt. Reforminoorte juhatuse poolt klubi juhatuse tagasi kutsumine on lubatud vaid juhul, kui klubi tegevuses on revisjonikomisjoni tuvastanud ulatusliku põhikirjalise rikkumise, mida klubi juhatus ei ole nõus parandama. Erakorralise üldkogu kutsub kokku Reforminoorte esimees.
VI. EESTSEISUS
6.1. Eestseisus on Reforminoorte esindusorgan, mis täidab üldkogu ülesandeid üldkogude vahelisel ajal ning mis kohtub vähemalt kolm korda kalendriaastas. Eestseisust juhib eestseisuse esimees.
6.2. Eestseisuse ülesanded on:
6.2.1. kuulata ära juhatuse, peasekretäri ning büroo liikmete aruanded Reforminoorte tegevuse kohta;
6.2.2.vajadusel võtta vastu ettepanek täiendada või muuta programmi ja selle peatükke;
6.2.3. aidata korraldada Reforminoorte vilistlaskogu tööd;
6.2.4. valida Reforminoorte juhatuse poolt esitatud kandidaatide seast büroo liikmed üheaastaseks ametiajaks ning valida eestseisuse esimees. Valimised on avalikud, v.a kui vähemalt üks eestseisuse liige soovib, et need oleks salajased, sh on igal eestseisuse liikmel üks hääl. Valituks saamiseks peab kandidaat saavutama lihthäälte enamuse. Kui kandidaat lihthäälte enamust ei saavuta, on eestseisus kandidatuuri tagasi lükanud. Büroo liikmete valimistel on häälte võrdse jagunemise puhul otsustav eestseisuse esimehe hääl;
6.2.5. kutsuda soovi korral tagasi büroo liikme(d) või eestseisuse esimees.
6.3. Kui eestseisus on lükanud tagasi esitatud büroo liikme(te) kandidatuuri, peavad esimees ja peasekretär esitama kinnitamiseks täitmata jäänud büroo liikmete positsioonidele kandidatuurid järgnevaks eestseisuseks. Tühja büroo liikme koha ülesandeid täidab Reforminoorte peasekretär.
6.4. Eestseisuse töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kolm korda aastas.
6.5. Eestseisuse kutsub kokku eestseisuse esimees juhatuse esimehe või ⅓ eestseisuse alatiste liikmete ettepanekul, teatades sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva.
6.6. Eestseisuse liikmete arvu üle otsustab eestseisuse esimees, Reforminoorte esimees ja peasekretär.
6.7. Eestseisuse alatised liikmed on Reforminoorte juhatuse liikmed, büroo liikmed ning klubide juhatuse liikmed.
VII. JUHATUS
7.1. Reforminoorte tegevust juhib juhatus. Juhatuses on kuni kaheksa liiget, kellele lisandub Reforminoorte esimees.
7.2. Juhatuse liikme ametiaeg on kuni üks aasta. Juhatuse liikme järjestikustel ametiaegadel ei ole sätestatud ülempiiri. Reforminoorte juhatuse mandaati saab tungival vajadusel pikendada üldkogu otsusega maksimaalselt 6 kuu võrra.
7.3. Õigus esitada oma kandidatuur juhatuse liikme kohale on igal Reforminoorte liikmel.
7.4. Juhatuse ülesanded on:
7.4.1. viia ellu Reforminoorte programmi ja põhikirjalisi eesmärke;
7.4.2. korraldada Reforminoorte tööd üldkoosolekute vahelisel perioodil;
7.4.3. võtta vastu Reforminoorte liikmeid või arvata neid välja liikmeskonnast;
7.4.4. kinnitada ametisse ja vabastada ametist peasekretär;
7.4.5. kinnitada üldkogu päevakorra projekt;
7.4.6. teha kokkuvõtteid oma tegevusest ning esitada need eestseisusele;
7.4.7. kuulutada välja eestseisuse esimehe ja peasekretäri konkurss;
7.4.8. valida enda seast juhatuse esimehe volituste ennetähtaegse lõppemise puhul juhatuse esimehe asetäitja kuni järgmise üldkogu toimumiseni;
7.4.9. lahendada küsimusi, mis ei ole üldkogu, esimehe, peasekretäri, eestseisuse või klubi pädevuses.
7.5. Juhatuse koosolekuid kutsub kokku esimees, teatades sellest ette juhatusele vähemalt seitse päeva. Koosolekud ei ole salajased teistele Reforminoorte liikmetele, välja arvatud kui selleks teeb ettepaneku juhatus.
7.6. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.
7.7. Reforminoorte juhatusel on õigus moodustada komisjone. Komisjoni juhib Reforminoorte juhatuse liige.
7.8. Juhatus võib otsuseid vastu võtta juhatuse koosolekut kokku kutsumata. Juhatuse koosolekut kokku kutsumata tehtud otsus on vastu võetud kui hääletusel osalevad kirjalikult või suuliselt kõik juhatuse liikmed. Otsuse vastuvõtmiseks peab seda toetama juhatuse poolthäälte enamus.
7.9. Reforminoorte eestseisuse esimehel, büroo liikmetel ja klubijuhtidel on õigus osaleda sõnaõigusega Reforminoorte juhatuse koosolekutel.
7.10 Juhatuse koosolekuid protokollib peasekretär, tema puudumisel esimehe poolt määratud isik. Kõikidel Reforminoorte liikmetel on õigus pöörduda peasekretäri poole protokollide kättesaadavaks tegemiseks.
7.11. Juhatuse liikme tagasiastumisel saab juhatuse liikmeks järgmine enim hääli saanud juhatuse koosseisust välja jäänud isik. Võrdse hääletustulemuse korral selgitab häältelugemiskomisjon juhatuse liikme liisuheitmisega.
VIII. ESIMEES
8.1. Esimees juhib ja korraldab juhatuse ning peasekretäri tegevust.
8.2. Esimees valitakse üldkogul üheks aastaks. Reforminoorte juhatuse mandaadi erakorralisel pikendamisel, pikeneb ka Reforminoorte esimehe mandaadi pikkus. Esimehe järjestikustel ametiaegadel ei ole sätestatud ülempiiri.
8.3. Õigus esitada oma kandidatuur esimehe kohale on igal Reforminoorte liikmel, kes kuulub Reformierakonda.
8.4. Esimehel on kohustus esitada eestseisusele kinnitamiseks büroo liikmete kandidatuurid koostöös peasekretäriga.
8.5. Esimehel on õigus ja kohustus esindada noortekogu avalikkuse ees.
8.6. Noortekogu nimel tehtavad avaldused ja pressiteated valmistab esimehe ja/või juhatuse nimel ette büroo. Esimehel on kohustus enne avalduse või pressiteate väljastamist see juhatusega kooskõlastada. Erandkorras piisab peasekretäri ja esimehe omavahelisest kooskõlastamisest ning juhatuse teavitamisest.
8.7. Esimehe ametiaeg võib ennetähtaegselt lõppeda vaid erakorralise üldkogu otsusega või esimehe enda soovil.
IX. PEASEKRETÄR
9.1 Peasekretäri töö on koordineerida büroo tööd ning olla selle eest vastutav juhatuse ja eestseisuse ees.
9.2. Peasekretär valitakse juhatuse poolt konkursi korras kuni üheks aastaks. Peasekretäri järjestikustel ametiaegadel ei ole sätestatud ülempiiri. Konkursi korra üle otsustab juhatus.
9.3. Õigus esitada oma kandidatuur peasekretäri kohale on igal Reforminoorte liikmel, kes kuulub Reformierakonda.
9.4. Peasekretär on kohustatud büroo tegevustest aru andma juhatusele ja eestseisusele.
9.5. Peasekretäri ülesanded on:
9.5.1. hallata ning uuendada Reforminoorte liikmete andmebaasi ja kodulehekülge;
9.5.2. koordineerida informatsiooni liikumist Reforminoorte liikmete ja klubide vahel;
9.5.3. koostada ürituste, seminaride, koolituste kalenderplaan;
9.5.4. koostada Reforminoorte eelarveprojekt ja prognoos;
9.5.5. sõnastada ning tutvustada juhatusele oma tegevusaasta eesmärke ja tegevuskava;
9.5.6 koostada eestseisuse ja juhatuse koosolekutest kirjalikke protokolle ning edastada need juhatuse liikmetele ja vajadusel teistele Reforminoorte liikmetele;
9.5.7. taotleda erakonna peasekretärilt juhatuse poolt eelnevalt kooskõlastatud projektidele Reformierakonna rahalist toetust;
9.5.8. esitada juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;
9.5.9. esitada koos esimehega eestseisusele kinnitamiseks büroo liikmete kandidaadid;
9.5.10. kontrollida Reforminoorte rahaliste vahendite kasutamist.
9.6. Juhatus võib lõpetada peasekretäri volitused ennetähtaegselt, kui vastava ettepaneku esitavad vähemalt 1/3 juhatuse liikmetest ning ettepaneku poolt hääletavad 2/3 juhatuse liikmetest.
9.7. Peasekretär ei saa olla samaaegselt juhatuse liige. Juhatuse liikme peasekretäriks valimise korral taandab peasekretär end juhatusest ja juhatuse liikmeks saab üldkoosolekul juhatuse valimistel järgmisena enim hääli saanud isik.
9.8. Peasekretäri tagasikutsumisel juhatuse poolt või tagasi astumisel peab juhatus hiljemalt kahe nädala jooksul kuulutama välja konkursi peasekretäri ametikohale. Kuni uue peasekretäri ametisse astumiseni täidab peasekretäri kohuseid juhatuse poolt valitud isik, kelleks võib olla ka esimees.
X. BÜROO
10.1. Büroo koosneb kuni viiest liikmest, millele lisandub büroo tegevust juhtiv peasekretär. Büroo liige peab olema Reforminoorte liige ning võib samal ajal kuuluda ka Reforminoorte juhatusse.
10.2. Büroo liikme ülesanded:
10.2.1. sõnastada ning tutvustada juhatusele ja eestseisusele oma tegevusaasta eesmärke ning tegevuskava;
10.2.2 kooskõlastada peasekretäriga kõik avaldused, reisid jm toimingud, mis puudutavad Reforminoorte tegevust;
10.2.3. esitada juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;
10.2.4. järgida oma tegevuses juhatuse ning peasekretäri poolt antud juhiseid ja Reforminoorte põhikirja.
10.3. Büroo valimine:
10.3.1. Büroo liikmete konkursid kuulutab välja juhatus ning ametisse nimetatakse büroo liige kuni üheks aastaks. Konkursi tingimused kinnitab juhatus.
10.3.2. Büroo liikmete kandidaadid esitab eestseisusele kinnitamiseks esimees koos peasekretäriga.
10.3.3. Büroo koosseisu suuruse, ametinimetuste ja -ülesannete üle otsustavad eestseisuse alatised liikmed lihthäälteenamusega. Muudatused eelnimetatud teemades peavad olema kinnitatud vähemalt kuu aega enne eestseisust, kus büroo liige või liikmed valitakse.
10.3.4. Büroo liikmete kandidaadid sõnastavad ja tutvustavad juhatusele ja eestseisusele oma tegevusaasta eesmärke ning tegevuskava
10.3.5. Büroo valimiste protseduur on sätestatud eestseisuse ülesannetega
10.4. Büroo liikmed saavad soovi korral moodustada kuni viieliikmelise oma valdkonda hõlmava töörühma
10.5. Iga büroo liige on kohustatud oma tegevusest aru andma juhatusele ja eestseisusele.
10.6. Eestseisus võib lõpetada büroo liikme volitused ennetähtaegselt, kui vastava ettepaneku esitavad 1/3 eestseisuse liikmetest ning ettepaneku poolt hääletavad 2/3 eestseisuse liikmetest.
XI. REVISJONIKOMISJON
11.1. Revisjonikomisjon koosneb esimehest, peasekretärist ja ühest juhatuse poolt nomineeritud juhatuse liikmest. Revisjonikomisjoni juhib esimees.
11.2. Igal Reforminoorte liikmel, juhatusel, peasekretäril, büroo liikmel on õigus pöörduda revisjonikomisjoni esimehe poole, kui ta on tuvastanud Reforminoorte liikme, juhatuse, peasekretäri, büroo liikme või esimehe tegevuses vähemalt ühe järgnevatest punktidest toodud asjaoludest:
11.2.1. Isik on käitunud ebasobivalt, diskrimineerivalt või on mõnel muul viisil riivanud teise Reforminoorte liikme au;
11.2.2. Isik on rikkunud Reforminoorte põhikirja või Reforminoorte head tava;
11.2.3. Isik on riivanud muul viisil avalikult Reforminoorte mainet.
11.3. Kui kaebus on laekunud esimehe tegevuse kohta, juhib revisjonikomisjoni tööd konkreetse kaebuse osas peasekretär. Revisjonikomisjoni liikme kohta kaebuse laekumiselt, ei ole nimetatud liikmel lubatud viibida tehtud kaebusega seotud ülesannete täitmise juures.
11.4. Revisjonikomisjoni ülesandeks on kohtuda kui revisjonikomisjoni poole on pöördutud kaebustega. Isikul, kelle osas on kaebus laekunud, on õigus kaebusest teada saada esimesel võimalusel.
11.5. Revisjonikomisjonil on kohustus kohtuda ning arutada esitatud kaebust kuni kahe kuu jooksul peale selle esitamist. Kaebuse arutamiseks peab revisjonikomisjon eelnevalt kuulma ära kaebuse esitaja seisukoha ning samuti selgitused kaebealuselt isikult. Kaebealusel isikul ei ole kohustust anda selgitusi oma tegevuse kohta.
11.6. Arutledes esitatud kaebust, on revisjonikomisjonil kohustus tuvastada potentsiaalne kaebust põhjendav põhikirjas toodud asjaolu. Kui revisjonikomisjon on tuvastanud kõnealust asjaolu isiku tegevuses, on revisjonikomisjonil õigus teha järgnevat:
11.6.1. Teha suuline kommentaar seoses isiku tegevusega ning paluda tal lõpetada kaebusalune tegevus;
11.6.2 Teha ettepanek juhatusele isiku muul viisil sanktsioneerimiseks, sh liikmeskonnast välja arvamiseks.
11.7. Kaebust arutades ja lahenduseni jõudmiseks on revisjonikomisjonil õigus teha kindlaks järgnev:
11.7.1. kas kaebusalune tegevus leidis aset, sh kuulata selle jaoks üle tunnistajaid;
11.7.2. kas kaebusaluse tegevusega on käitutud ebasobivalt, diskrimineerivalt või on mõnel muul viisil riivatud teise Reforminoorte liikme au;
11.7.3. kas isik on rikkunud Reforminoorte põhikirja või Reforminoorte head tava;
11.7.4. kas isik on riivanud muul viisil avalikult Reforminoorte mainet;
11.7.5. kui raske on olnud tuvastatud rikkumine.
11.8. Revisjonikomisjon peab tegema oma otsuse teatavaks hiljemalt ühe nädala jooksul peale kaebuse arutamist Reforminoorte juhatusele, peasekretärile, büroole ja esimehele. Kaebuse esitaja sellekohasel soovil ei ole revisjonikomisjonil kohustust avaldada kaebuse üksikasju Reforminoorte liikmetele, keda ei ole kaasatud kaebealuse, tunnistaja vms rollis kaebuse üle arutlemisesse.
11.9. Soovi korral on revisjonikomisjonil õigus esitada kord aastas juhatusele ülevaade oma tegevusest ning potentsiaalsetest probleemidest, mis on otseselt seotud revisjonikomisjoni ülesannete või haldusalasse kuuluvate küsimustega.
LISA 1. Reforminoorte hea tava
Liberaalsete noortena leiame, et igaüht peaks hindama tema oskuste, mitte omaduste põhjal nagu seda on sugu, välimus, päritolu, seksuaalne sättumus, hariduslik ning sotsiaalne taust või puue. Toetame ühiskonda, mille liikmed saavad täita oma tõelist potentsiaali, seejuures mitte muretsedes diskrimineerimise või halvustamise üle. Reforminoorte liikmete hulka kuulub palju erinevaid inimesi, mistõttu on Reforminoorte juhatuse, esimehe, büroo ja peasekretäri töö aktiivselt esindada ja toetada neid väärtuseid igapäevaselt ka väljaspool Reforminoortega seotud ametiülesannete täitmist.
Meile omaste väärtuste eest seismiseks oleme koostanud Reforminoorte hea tava, mille põhimõtteks on kaitsta Reforminoorte liikmeid teiste meie organisatsiooni liikmete tegevuse eest, kui see tegevus on mingil määral halvustav või väärikust alandav.
1. Reforminoored kui kõiki kaasav organisatsioon
1.1. Reforminoorte juhatus, esimees, büroo ja peasekretär seisavad selle eest, et mitte ühtegi organisatsiooni tulevast või praegust liiget ei diskrimineerita tema soo, välimuse, päritolu, seksuaalse sättumuse, haridusliku ning sotsiaalse tausta või puude põhjal
1.2. Kõik Reforminoorte juhtivorganite liikmed näitavad parimat eeskuju lähtuvalt Reforminoorte heast tavast läbi oma isikliku käitumise
1.3. Reforminoorte liikmed näitavad oma organisatsioonisiseses suhtluses, sh Reforminoorte üritustel, välja austust teiste liikmete suhtes ning hoiduvad teisi aktiivselt halvustavast kõneviisist.
LISA 2. Vääritu käitumise tagajärjed
2.1. Reforminoored on organisatsioonina tugevalt vastu diskrimineerimisele avalikus ruumis
2.2. Liige, kes tunneb, et teda on diskrimineeritud või muul viisil vääritult koheldud Reforminoorte teise liikme, sh juhtivorganisse kuuluva liikme, poolt, võib esitada soovi korral juhtumi kohta kaebuse revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjoni ülesanne on hinnata juhtumit ning seda, kas tegu on rikkunud Reforminoorte head tava. Raskema teo korral on võimalik liikme väljaheitmine Reforminoortest.