Mitmekultuuriline ühiskond on tänaseks reaalsus, kuid on näha, et eestlased ei ole sellega siiamaani harjunud. Kolumnist Karl Olaf Rääk kirjeldab seda järgmiselt: „Nii et jätkuv multikultipropaganda on surmakultus. See kuulutab surma väikestele rahvastele, nagu on eestlased.“

Tegelikkuses, kui jätta muud vanusegrupid kõrvale, rikastavad Eestis õppivad välisüliõpilased majandust, kultuuri ja üldist õpikeskkonda. See on kvaliteedimärk, mitte kvantiteedi kahju eesti rahvale.

Eestis õppivate välisüliõpilaste väidetav kahjutegur on olematu. Globaliseeruva maailma vastu võitlemine on võimatu ja haridusrännet ei ole enam võimalik ümber pöörata. Selle ja nagu ka iga teise uuendusega tuleb harjuda ning see enda kasuks pöörata. Toetudes Eero Loonurme ja Heli Aru-Chabilani artiklile „Eesti hariduse ekspordi seitse arenguvõimalust“ saab kõrghariduses toimuva haridusrände kasu vaadata lähemalt kolmest aspektist.

Majandusmootor

Henn Põlluaas ütles 2021. aastal intervjuus TV3 uudistega: „Kui ka välisüliõpilased otsustavad Eestisse jääda /…/, siis ei leia nad oma erialale vastavat tööd. Keeleoskamatuse pärast teevadki nad just selliseid Bolti ja Wolti ja muid töid, ja Eesti ühiskond, kes on neid harinud ja kasvatanud ja kulutanud oma ressurssi, tegelikult midagi vastu ei saa.“

Nii Delfi faktikontroll kui ka mina sooviks seda väidet ümber lükata. Tartu Ülikool on hetkel Ida-Euroopa üks parimaid kõrgkoole ning regiooni kvaliteedimärk. Tuues Tartusse ja Eestisse üliõpilased on neil võimalus panustada majandusse. Ingliskeelsed õppekavad on tasulised ning toovad Tartu Ülikooli raha sisse, mida saab investeerida eestlaste endi hariduse kvaliteedi arendamisse.

Loonurm ja Aru-Chabilan toovad välja järgmised faktid: „OECD uuringu kohaselt kasvas välisüliõpilaste kulutustest tulenev Eesti haridusteenuste eksport 2010. aasta 12 miljonilt eurolt 2019. aastaks juba 58 miljoni euroni. 2019. aastal läbi viidud uuring „International Student Barometer“ näitas, et välistudeng kulutas Eestis eluasemele keskmiselt 250 eurot ning igapäevategevustele, sealhulgas toitlustusele ja siseturismile, umbes 300 eurot kuus. 2023/2024. õppeaastal Eestis õppinud 2558 Erasmus+ programmi vahetusüliõpilast panustasid majandusse vähemalt 3,8 miljonit eurot.“

Ajude sissevool, mis toob kasu tööturule

Olles Eestis õppinud ja elanud, jäävad tõenäoliselt välistudengid ka pärast Eestisse, elamisluba on neil olemas peaaegu üheksaks kuuks. Õppides ära eesti keele ja kujundades enda elu nii nagu meie, „päris“ eestlased, lähevad nad tahest tahtmata tööturule ja nende oskused seal on hinnatud.

Teises kultuuris kasvanud inimene värskendab töö keskkonda ja loob uue ja hinnatud atmosfääri. Samuti aitavad nad lahendada tööjõu puuduse probleemi.

Kvaliteedimärk

„Times Higher Education“ on paigutanud Tartu Ülikooli „uue Euroopa“ parimaks. Ka rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds on Tartu Ülikooli märkinud nii Ida-Euroopa kui ka Kesk-Aasia teiseks parimaks ülikooliks. See kõrge koht on Eesti hariduse kvaliteedimärk.

On arusaadav, et ambitsioonikad välisriikidest pärit tudengid soovivad just siin kõrgharidust omandada. Miks võidelda vastu ajude sissevoolule, kui need inimesed võivad Eestit veel edasi arendada – olgu see siis infotehnoloogia või inseneeria valdkonnas, kus jääb peale lõpetamist Eestisse enim siin õppinud üliõpilastest ning kus tööjõuvajadus on väga suur.

Samamoodi hakkab siin mängima ka suusõnaline turundus. Meie, eestlased, teame Tartu Ülikooli kvaliteeti, kuid välismaalased ei pruugi seda teada. Välistudengid, kes omandavad siin hariduse, kuid otsustavad Eestist lahkuda, on ikkagi väga väärtuslik ressurss. Eestis õppimine on näha nende CV-s, nad räägivad enda kogemusest, nad kannavad Tartu Ülikooli mainet veel edasi. Miks me kritiseerime midagi, mis tegelikult teeb meie väikese Eesti maailmale veel nähtavamaks ja kutsuvamaks?

Iive on negatiivne, rahvastik on vananev – aeg on aru saada globaliseerumise positiivsetest külgedest. Mida rohkem erinevatest kultuuridest inimesi Eestis on, seda rohkem uksi avab see eestlastele endile. Noored teavad, kui oluline on networking. Tihti minnakse seda otsima välismaale, lootes rohkem potentsiaalseid kasulikke kontakte tulevikuks, isegi, kui haridus või elukvaliteet ei ole siinsega võrreldav.

Mina näen välistudengite tugevamas integreerimises veel ühte kasutegurit: kui eestlasest tudeng teab, et tal on ka siin võimalus luua erinevatest riikidest pärit inimestega sotsiaalne võrgustik, jääb ta siia. Välistudengeid maha tehes ja välja tõrjudes, kaotame lõpuks ka enda riigi ajud, enda tulevikutegijad.