Riigi kaitsevõimekus on just hetkel ülimalt päevakajaline, sest Euroopas on käimas 21.sajandi suurim sõda, mida siin mandril nähtud on. Seega on oluline, et meie ajateenijad oleksid piisavalt võimekad nii vaimselt kui ka füüsiliselt, et vajadusel meie riiki kaitsta. Selle eest, kas noor on ajateenistuse jaoks sobilik, vastutab Kaitseväe Arstlik Komisjon. Standardid, mille järgi hindamine toimub, on kergelt öeldes pealiskaudsed.

Ajateenistusse astumiseks peavad noorel olema täidetud kindlad tervisekriteeriumid nii vaimse kui ka füüsilise tervise osas.

Vaimset tervist hindab psühhiaater, kes otsustab, kas kutsealune on mentaalselt valmis ajateenistusse astuma. Igati mõistlik mõte, me keegi ei sooviks, et hullud, püssid käes, kasarmus või metsas uitaksid. Sedasi põhjustaks ta ohtu nii endale kui ka teistele.

Õnneks meil Eestis sääraseid juhtumeid aset ei ole leidnud, aga see ei tähenda, et kaitseväes ei oleks probleeme vaimse tervisega. 2017. aastal läbi viidud Eesti noorte tervisekäitumise uuring näitas, et 19% 15-24-aastastest noortest kogevad depressiivseid sümptomeid. Nendest paljud jõuavad ka ajateenistusse, sest psühhiaatri visiit on kergelt öeldes nali.

Minu isiklik arstivisiit võttis aega natukene üle kuue minuti, selle aja jooksul sai psühhiaater teada, kas mind on koolis kiusatud ning milline näeb välja minu digilugu. Kuigi mu digilugu oli n-ö „puhas“, siis tahtsin ma endiselt üht ja teist arstiga jagada, aga tema minu juttu kuulda ei võtnud, väites et „digiloos pole midagi, seega ma ei saa midagi teha“.

Minu isiklik arstivisiit võttis aega natukene üle kuue minuti, selle aja jooksul sai psühhiaater teada, kas mind on koolis kiusatud ning milline näeb välja minu digilugu

Õnneks mul endal vaimse tervise probleeme ei esine, kuid Eestis on neid noori, kes vaevlevad probleemide käes, ise sellest teadmata. Kui me laseme need noored aega teenima, on see kahjulik nii neile kui ka riigile.

Ebastabiilse vaimse seisundiga noorel on raske olla keskkonnas, kus valitseb tugev kord ja karm distsipliin.

Natukene rohkem kui aasta tagasi võttis endalt elu Kuperjanovi pataljonis aega teeniv noormees. Kohe kindlasti ei lange kõik depressiivsed noored toru otsa, kuid raske ning kurnav keskkond mõjub rängalt nende heaolule nii ajateenistuses kui ka tulevases elus.

Riigil ei ole mõistlik värvata reservväelaste ridadesse inimesi, kellel võib esineda probleeme vaimse heaoluga. Me ei saa olla kindlad, et nad kriisiolukorras toime tuleksid, kui peaks midagi ennenägematut juhtuma. Neid probleeme saaks vältida, kui psühhiaatrid tegutseksid kutsealustega personaalsemalt ja teeksid põhjalikuma analüüsi noore mentaalsesse tervisesse.

Igal juhul oleks vaimse heaolu test kordades efektiivsem kui viie minutiline intervjuu lapsepõlve osas. Sedasi saame me garanteerida, et inimesed, kes suunduvad ajateenistusse, on võimelised pingelises olukorras toime tulema ning ei põhjusta ohtu endale ega teistele tema ümber.

Reforminoored