Rahandusministeerium on välja pakkunud kaks võimalikku mudelit mootorsõidukimaksu ehk rahvakeeli automaksu kehtestamiseks. Eesmärk peab mõlemal juhul olema kasvuhoonegaaside vähendamine, sest Eesti on maha jäämas transpordisektori keskkonnaeesmärkidest.

Mootorsõidukimaks ei tohi olla luksusmaks, mida pakub aga keskerakondlane Jaak Aab. Vastupidi, me ei tohi karistada inimesi, kes on viimastel aastatel oma sisepõlemismootoriga auto vahetanud keskkonnasõbralikuma elektriauto vastu. Keskkonnamaksude poliitika peab soodustama keskkonnasõbralike valikute tegemist. Niisiis toetame süsteemi, kus autoomanikke maksustatakse peamiselt CO2 heitkoguste põhjal.

Automaksuga toetame ka kvaliteetsema linnakeskkonna arengut. See motiveerib mõtlema, kas koju on ikka isiklikku sõiduautot vaja? Ehk sobituvad autojagamisteenused sinu sõiduvajadustega paremini?

Heitkogused transpordivaldkonnas moodustavad peaaegu veerandi Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmest. Vajame täiendavaid meetmeid, et transport oleks heitmevaba ja liiguksime puhtama keskkonna poole.

Euroopa Liidus oli 2021. aastal sõiduautode keskmine CO2 heitme määr 116 grammi kilomeetri kohta, kuid Eestis hoopis 142,6 grammi kilomeetri kohta. See viitab meie vanale autopargile ja elektriautode vähesele osakaalule. Viimane on Eestis vaid 4 protsenti, kuid Euroopa Liidus on see keskmiselt 15 protsenti.

Sisepõlemismootoriga auto kui omandi maksustamine suunab loobuma keskkonnakahjulikust tarbimisest ning valitsusel tekib lisavahendeid autostumisest tingitud negatiivsete mõjude vähendamiseks. Nende hulgas on näiteks ühistranspordi teenuste ja selleks vajaliku taristu arendamine. Oluline on koos autopargi uuenemisega liikuda ka rohelisema energiamajanduse poole ning seejuures arendada elektriautode laadimistaristut.

Riik saab automaksu tulusid kasutada investeeringuteks keskkonda

Mootorsõidukimaks olgu keskkonnamaks, et üheskoos kodanikena üritaksime täita „Eesti 2035“ arengustrateegiat. Selleski on olulisel kohal just igaühe osalus hea elukeskkonna loomisel.

Statistikaameti tõetamm näitab, et Eesti ei liigu transpordisektoris oodatava tulemuse poole. 2035. aastaks peaks Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus CO2 ekvivalenttonnides olema 1700 tuhat, kuid 2021. aastal oli see 2350,65 tuhat. Meie avalik ruum peab olema planeeritud lahendustega, mis toetavad tervist. Olgu selleks siis keskkonnasõbralikuma auto kasutamine või üldse oma liikumise planeerimine muude transpordivahenditega.

Ühegi riigi majandusruum ei ole ilma rohereformita varsti konkurentsivõimeline, sest investoreid ei huvita tänapäeval enam pelgalt dollarimärgi taga olev number, vaid ka investeeringu jätkusuutlikkus.

Mootorsõidukimaksuga toetame ka kvaliteetsema linnakeskkonna arengut. Nii motiveerime inimesi kasutama rohkem ühistransporti, liikuma jalgsi või jalgrattaga. Samuti motiveerib see mõtlema, kas koju on ikka isiklikku sõiduautot vaja? Ehk sobituvad autojagamisteenused sinu sõiduvajadustega paremini?

Mootorsõidukimaksu tulusid saab riik aga kasutada investeeringuteks keskkonda, mis pikas perspektiivis teeb kõigi meie elujärje paremaks. Ühegi riigi majandusruum ei ole ilma rohereformita varsti konkurentsivõimeline, sest investoreid ei huvita tänapäeval enam pelgalt dollarimärgi taga olev number, vaid ka investeeringu jätkusuutlikkus. Investeeringud on aga olulised, sest nii rajame majanduse tulevikule tugevad alustalad ning kui majandusel läheb hästi, läheb kõigil hästi.

Auto vanus ei peaks meie arvates rolli mängima. Ka vana auto võib olla keskkonnasõbralik. See maks peab inimesi motiveerima tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid ja ka kiitma neid inimesi, kes on need valikud juba teinud.

Uuringute järgi on auto vanusel ja maksejõukusel korrelatsioon, kuid leiame, et keskkonda jäetavat CO2 hulka ei peaks kunstlikult vähendama lihtsalt selle pärast, et äkki keegi ei suuda 200 eurot aastas oma tarbimisvalikute eest maksta. Nii ongi inimesel valikuvabadus leida endale sobivas hinnaklassis keskkonnasõbralikum sõiduvahend.

Leiame, et ka tühimass peaks mootorsõidukimaksus rolli mängima, sest raskemad autod on teede korrashoiule koormavamaks. Seetõttu toetame mudelit, kus autoomanikke maksustatakse CO2 heitmete ja tühimassi põhjal.

Kellele lähevad need keskkonnakahjulikud autod, mida keegi ei taha? Romulasse! Autoromulatel on varuosasid vaja. Nii on mootorsõidukimaks keskkonnamaksuna tegelikult üks suur ringmajanduse projekt.

Reforminoored