Haridus ja teadus on igale arenenud riigile vundamendiks. Mis aga takistab praegusel koalitsioonil üht protsenti SKTst sellesse panustama, küsib üliõpilane Karoliina Lorenz (Eesti Reformierakonna Noortekogu).

Nii nagu inimesel on kombeks pidada kinni oma lubadustest, tuleks seda teha ka riigi täidesaatval võimuorganil. 2018. aasta lõpus allkirjastasid teadusleppe teadlased, ettevõtjad ja enamik erakonna juhte, välja arvatud EKRE, eesmärgiga suurendada teaduse rahastamist kolme aastaga ühe protsendini SKTst. Ainult mõni kuu hiljem taganes valitsuse juhterakond sõlmitud kokkuleppest ning praeguseni pole selle nimel ühtegi sammu edasi tehtud.

Teaduste Akadeemia liige professor Lauri Mälksoo ütles eelmise aasta juunis, ainult mõni kuu pärast leppe sõlmimist, et teised riigid panustavad ammu teadusesse ja haridusse rohkem kui Eesti praegu. ERRile antud intervjuus ütles Mälksoo: «Number pole asi iseeneses, vaid see lähtub sellest, et aitab kaasa majanduskasvule.» Vaja on sõlmitud leppest kinni pidada ning seda täitma hakata, sest mida rohkem suunatakse sinna raha, seda rohkem areneb ka see valdkond. Tundub, et see ei ole valitsuse eesmärk.

Samas pole üllatus, et koalitsioon on pidanud väga paljudes lubadustes inimesi petma. Võtkem lubatud sajaeurone pensionitõus, millest suudeti realiseerida ainult seitse eurot, kuid ilma maksudeta saab pensionär kätte 1,4 eurot. Soovin, et hariduse ja teadusega ei läheks samamoodi, kuid kahjuks tundub, et selle valitsuse ainuke oskus onrahvast ninapidi vedada.

6. septembril tegi EKRE noorteliikumine Sinine Äratus üldkoosoleku järel avalduse, kus toodi välja punktid, miks tahetakse haridussüsteemist eraldada välisüliõpilased, viidates sellele, et nood rikuvad Eesti kõrgharidust ja onohuks eestlusele. Selline käitumine ainult madaldab Eesti kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsi. Kui hakkame piirama välisüliõpilasi ega suurenda teaduse rahastust, hakkab Eesti teadus vaikselt, aga kindlalt allamäge veerema.

Kui hakkame piirama välisüliõpilasi ega suurenda teaduse rahastust, hakkab Eesti teadus vaikselt, aga kindlalt allamäge veerema.

See viib olukorra selleni, et peale välisüliõpilaste võivad eestlastest üliõpilased minna mõnda teise riiki haridustomandama, sest siin ei pöörata hariduse ja teaduse rahastuse suurendamisele piisavalt tähelepanu. Selle tagajärjel jääb Eestis haridust püüdvatel inimestel konkurents teiste välisriikides õppivate üliõpilastega väiksemaks. Kuid just konkurentsivõimeline haridus ja teadus on see, millega saab väikeriik end suurriikidega samaväärseks teha. Väikeses riigis suudavad haritud inimesed ka kiiremini tehnoloogia enda kasuks tööle panna, hea näide on Eesti digirevolutsioon, mis algas juba sajandi alguses. Enne kui koalitsioon seda ei mõista ning elab minevikus, ei saa me ka paremat, targemat tulevikku.

Eelmisel esmaspäeval toimus riigikogu ees avalik kõnekoosolek kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse olukorra teadvustamiseks, mille järel anti riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle märtsis koostatud rahvaalgatus kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse teostamiseks.

Minu unistus on, et valitsus peaks oma sõna ja hakkaks tasapisi teadusarenduse ja hariduse rahastust tõstma, sest selle valdkonna jätkusuutlik areng on vajalik nii meile kui ka järgmistele põlvkondadele.

Karoliina Lorenz