Noored, kes oskavad lahendada kompleksseid matemaatilisi funktsioone, ei tegele eelarvestamisega. Noored, kes oskavad peast vuristada põhjasõja aastaarvulist käiku, ei tea kübetki investeerimisfondidest. Finantskirjaoskus tundub hirmuäratav ja keerukas sõna, kuid on tegelikult kuldvõtmeke nende teadmiste suurendamiseks.

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus hõlmab kõiki teadmisi, mis on vajalikud majanduslikult iseseisvate oskuste tegemiseks. Tänases Eestis, kus PISA 2018 testi järgi 87% õpilastest ise oma igapäevase rahakasutuse üle otsustavad, on see hädavajalikum kui eales varem. Noorte seas on tärkav huvi investeerimisvaldkonna ja selle erinevate tahkude vastu, üle poolte noortest on investeerimisest huvitatud. Samas leiavad 40% õpilastest, et teema on nende jaoks liiga keeruline või sellega tutvumine aeganõudev. Teismeliste võimalus kindlustada oma finantsiline tulevik ja katsetada kätt investeerimisvaldkonnas takerdub teadmiste puuduse taha. Nii põhikooli kui gümnaasiumi riiklikus õppekavas olev ühiskonnaõpetus peaks pakkuma sissevaadet ka majandusvaldkonda.

Olukord Eesti koolides

Hetkel on gümnaasiumi õppekavas ainus kohustuslik majandust ning finantse käsitlev kursus ühiskonnaõpetus. Antud kursuse eesmärk võib kooliti erineda, kuid põhilisteks pidepunktideks on kujunenud turumajanduse seaduspärasuste tutvustamine, Eesti majandus ja selle tulevikuperspektiivid ning ettevõtluse alused, mis võimaldavad keskhariduse omandanul igapäevaelus toime tulla. Tegemist on seega pigem kirjeldava kui praktilise kursusega.

Gümnaasiumi majandusõppel oleks potentsiaal olla sissejuhatuseks peatseks iseseisvaks eluks ja finantskäitumiseks. Statistikaameti andmetel leiab vaid 13% noortest, et finantsinfo saamiseks on nende peamiseks mõjutuseks koolis saadavad teadmised. Kuigi koolist on rahaasjade planeerimise kohta saanud teavet 79% õpilastest, paistavad Eesti noored välja madala eelarvestamisega, teadmatusega investeerimisriskidest ja inflatsioonist ning väheste säästmisharjumustega. Selline statistika näitab, kuidas praegune finantskirjaõpetamine ei tööta.

Appi tuleb erasektor

Puudulike õppekavade valguses on finantshariduse pakkumise enda peale võtnud tugev erasektor – erinevad Eesti pangad tõstavad seminaride ning kursuste abil noorte rahatarkust. Praegu läbivad õpilased kohustuslikus korras koolikursuse, mis ei paku neile praktilist väärtust ning peavad end kooliväliselt ise valdkonnaga kurssi viima. Primaarne finantskirjaoskuse õpetamine üldhariduskoolides peaks olema prioriteet, et kasvatada põlvkonda, mis on finantsiliselt vaba ja toimetulev. Selle eest peaks eelkõige vastutama meie haridussüsteem, kuid konkurendina ei tohiks näha ka kompetentset erasektorit. Eestis on olemas erakordselt pädevaid asjatundjad, kes oskavad noortele isegi koolitundide raames finantsharidust pakkuda.

Eesti haridussüsteem on küll tugev, kuid hindamatu lisandväärtuse annab praktiline väljund. Käigem kaasas muutustega ning võtkem Eesti suurest potentsiaalist maksimum. Nii saame garanteerida, et tänapäeva noortest saavad tegijad, mitte lumehelbekesed.

Els Aleksandra Vaks