Eestis toimuvad kolme liiki valimised, kus kodanikud saavad hääletamas käia: riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Viimase 20 aasta jooksul on keskmine riigikogu valimiste valimisaktiivsus olnud 62 protsenti, KOVi valimistel 54 protsenti ja Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kõigest 36 protsenti. Arvestades, et europarlamendi valimiste keskmine valimisaktiivsus üle Euroopa on 51 protsenti, on Eesti näitaja selgelt Euroopa keskmisest madalam.

Pilt selgineb, kui vaadata erakondade kulutusi eri valimiste raames. Erakondade poliitilise tegevuse kulud 2014. aasta esimeses pooles, mil toimusid Euroopa Parlamendi valimised, olid kokku umbes kaks miljonit eurot, samas kui kohalike valimistele ajal kulutati peaaegu kuus miljonit eurot.

Asi on selge: erakondadele on praegu Euroopa Parlamendi valimised teisejärgulised. Selleks on mitmeid põhjusi. 1) Erakondade riigipoolne rahastus tuleneb ainult riigikogu valimistulemustest, seega kohalikud valimised ja Euroopa Parlamendi valimised ei paranda otseselt erakondade rahalist seisu. 2) Kohalikud valimised on erakondadele tähtsad, sest see võimaldab neil olla rohkem pildis eri piirkondades valimistevahelisel ajal ning toetab lojaalse valijaskonna teket.

Kuigi erakondadele ei ole Euroopa Parlamendi valimiste valimistulemused nii tähtsad kui teistel valimistel, mõjutab Euroopa Parlament Eesti poliitikat ja käekäiku meie enda riigikoguga sarnasel määral. Selleks, et Eesti saaks saata Euroopa Parlamenti just need saadikud, kelle valimistel on osalenud suur hulk Eesti valimisõiguslikest kodanikest, tuleb läbi viia mõned muudatused. Teen otsa lahti kahe ettepanekuga.

Selleks, et erakondade tulubaas tõuseks tagasi vanale tasemele, peaks Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kasvama umbes 45 protsendini.

1) Euroopa Parlamendi valimistulemuste kajastumine erakondade rahastuses sõltuvalt häälte arvust. Juhul kui erakondade toimetulek sõltuks ka Euroopa Parlamendi valimistulemustest, pöörataks sinna rohkem tähelepanu kui täna ja erakondadel oleks rohkem põhjust rõhutada Euroopa Parlamendi valimiste tähtsust Eesti kodanikele. Kuid see ei mõjuta otseselt ilmtingimata veel valimisaktiivsust: erakonnad on saanud ju viimastel aastatel täpselt 5 413 000 eurot aastas, ning see summa ei muutuks, olenemata sellest, kui palju valimas käidaks.

Kui erakonnad saaksid iga Euroopa Parlamendi valimistel saadud hääle eest kaks eurot aastas ja vähendataks riigikogu tulemustest tulenevat rahastust 4,7 miljoni euroni, saaksid erakonnad vähem raha kui praegu. Rahastust saaksid erakonnad, kes on saanud valimistel vähemalt kaks protsenti häältest, täpselt nagu riigikogu valimistel. Sarnane meetod on kasutusel Saksamaal erakondade rahastamiseks.

Selleks, et erakondade tulubaas tõuseks tagasi vanale tasemele, peaks Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kasvama umbes 45 protsendini. Selleni jõudmiseks pööraksid erakonnad suure tõenäosusega rohkem tähelepanu ja panustaksid ka raha Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaks. Pole ka välistatud, et erakonnad teeksid valimistel osalemise populariseerimiseks ühisavaldusi, mis aitaksid ühtlasi Eesti poliitkultuuri parandada.

2) Euroopa Parlamendi valimisõiguse laiendamine 16- ja 17-aastastele kodanikele. Tänapäeval tunnevad noored Euroopa Liidu vastu palju suuremat huvi, kuna nad on koos sellega üles kasvanud. Niikuinii saavad varsti valimistel hakata käima ka selle põlvkonna eestlased, kes on kogu oma elu elanud Euroopa Liidus.

Ma loodan, et edaspidi osaleb suurem osa Eesti valijatest Euroopa Parlamendi valimistel, aga sellised muutused ei leia aset iseenesest.