Programm

Programm

Eesti Reformierakonna Noortekogu programm

Eesti Reformierakonna Noortekogu missioon on kasvatada noorest liberaalselt, majanduslikult ja iseseisvalt mõtlev kodanik ning aidata kaasa Eesti Reformierakonna põhimõtete ja eesmärkide elluviimisele. Me seisame liberaalse ühiskonnakorralduse eest, mille vundamendiks on inimese vabadus oma valikutes ja otsustes. Peame tähtsaimaks inimeste vabadust otsustada ise oma tuleviku üle koos sellega kaasneva vastutusega.

Me oleme veendunud, et vabadus on iga indiviidi ja ka ühiskonna peamine väärtus. Peame õigeks Milton Friedmani ütlust: ”Kes ohverdavad vabaduse õigluse nimel lõpetavad nii õigluse kui vabaduseta”.

Siim Kallas on kodanike riigi manifestis ütelnud: „Meie võimalus on radikaalses edasiliikumises. Meie peame astuma samme ja tegema tegusid, mis „valmis” ühiskondades on kas võimatud või väga rasked.” Eesti Reformierakonna Noortekogu tegevuse eesmärgiks on luua väärikat järelkasvu Eesti Reformierakonnale ning olla eesrindlikuks jõuks „radikaalse edasiliikumise” saavutamiseks erakonna siseselt.

Haritud ja aktiivsed noored – Eesti tulevik

Eesti noored peavad saama parima hariduse. Kõrg- ja kutsehariduse rahastamine peab põhinema omahindadel ja vabal konkurentsil. See tõstab õppijate ja õpetajate motivatsiooni ning seeläbi parandab hariduse kvaliteeti.

Haridussüsteem peab faktide õpetamise asemel tegelema õpilaste kui indiviidide arenguga.

Tänaseks kitsaskohaks on liigne rõhumine faktipõhisele õppele. Samas on ainult faktipõhine õppimine tänu infoajastule iganenud väärtus, sest kõik faktid on leitavad erinevate infokanalite kaudu. Tänapäeval on olulisteks omadusteks lisaks faktiteadmistele analüüsi-, esinemis- ja argumenteerimisoskus ning kriitiline mõtlemisvõime. Neid omadusi aga tänapäeva kool valdavas mahus võrreldes faktide jagamisega ei arenda.

Lahendus: Lisaks faktipõhisele õppele seame riikliku õppekava põhieesmärgiks arendada ka õpilaste analüüsi-, esinemis- ja argumenteerimisoskuse ning kriitilise mõtlemisvõime arendamise.

 Idee: Keskkond üldhariduskoolides peab olema ettevõtliku vaimuga inimeste arengut soodustav

Probleem: Ettevõtlikkus on üks pidevõppe võtmepädevusest, mille kujundamisega tuleb alustada võimalikult varakult.

Lahendus: Ettevõtliku vaimuga inimeste arengut soodustav keskkond: nooremas koolieas mänguline keskkond, kus märgatakse loovat ja julget last, edasisel õppel (põhikoolis) hoitakse ja ergutatakse õpilaste huvisid ning lisatakse teadmisi, vanemas kooliastmes (gümnaasium ja kutsekool) rakendadakse omandatud oskusi praktiliselt.

 Idee: Toetame koolides ettevõtlusõppe rakandamist hiljemalt aastaks 2020.

Probleem: Ühiskonna arenguks on vajalik ettevõtjate olemasolu. Paraku ei tegele valdav osa Eesti koole õpilaste ettevõtluspädevuse suurendamisega. Selle asemel õpetatakse koolides fakte, mida õpilastel tulevases elus suurest vaja ei lähe.

Lahendus: Seame üheks riikliku õppekava prioriteediks õpilaste ettevõtluspädevuse edendamise ning asendame kolmandiku tänasest õppest ettevõtlusõppega. Lisaks tuleb soodustada õpilasfirmade teket nii põhikooli kui ka gümnaasiumi astmes ning kaasata ettevõtluse õpetamisesse praktikuid.

*Leiame, et loovainete hindamine peab olema vastavuses õpilaste individuaalse arenguga. Sealjuures peab õpilase arengut hindama vastavalt soorituste muutustele, mitte üldiste standardite kohaselt.

 Probleem: Inimesed on loomult erinevad, seega tuleks ka õpilaste hindamisel loovainete puhul sellega arvestada. Paraku hinnatakse siiski õpilaste pädevusi loovtundides (kehaline kasvatus, muusika, kunstiõpetus, puu- ja käsitöö) üheste kriteerimite alusel.

Lahendus: Õpilaste hindamine loovainete puhul peab olema individuaalne ning tuginema õpilase individuaalsel arengul, mitte riiklikult sätestatud normidel.

*Toetame erasekori enamat kaasamist ülikoolide ja kutsekoolide tegevustesse, töötades välja õpilastele praktikaprogramme, sidustades ettevõtteid enam koolide õppekavade arendamisse ning teadus- ja arendustegevusse. Leiame, et senisest enam peab olema koostööd eraettevõtluse ning avalik-õiguslike koolide vahel. Sponsored scolarship, riik maksab õppemaksu.

Probleem: Tööturul on oluliseks väärtuseks varasem töökogemus. Praktilise töökogemuseta noor on tööturul vähem konkurentsivõimeline olenemata kõrghariduse olemasolust. Seega peaks ülikooliõpe keskenduma teadmiste jagamise kõrval noorte praktilise töökogemuse tekkimisele kaasa aitamisele.

Lahendus: Noored saavad juba ülikoolis teatud kindlat eriala õppides kogemuse vastava erialase töö tegemisel. Nii on noored tööturul konkurentsivõimelisemad, noorte tööpuuduse risk on väiksem ning ettevõtjal on suurem kindlus noorte töölepalkamisel.

*Pooldame õppelaenu piirmäära tõstmist 3000 euroni. Leiame, et õppelaenu piirmäär peaks olema kooskõlas ühe leibkonna liikme keskmiste aastaste kulutustega, mis võimaldaks tudengil vajadusel iseseisvalt hakkama saada.

Idee: Usume, et õpetajate palku kasvatab kõige paremini vaba turg. Selle tõttu peame vajalikuks soodustada hariduses suuremat kogukondlikku ja erasektori kaasamist.

 Idee: Kogu kutseõpe töökohapõhiseks

Probleem: Noore äsja kooli lõpetanud töötaja palkamine on sageli ettevõtjale suureks riskiks, sest noorel puudub varasem töökogemus ja vajab täiendavat tähelepanu ning väljakoolitamist.

Lahendus: Koostöös kutseõppeasutuste ja ettevõtjatega õppesüsteem, kus kutseõpilaste praktiline õpe ei toimu kutseõppeasutustes, vaid eraettevõtetes. Saksamaa näide, kus kutseõppurid on 2 päeva koolis teooriat õppimas ja 3 päeva praktiseerivad õpitut reaalses ettevõttes. Noor saab juba koolis õppides reaalse töökogemuse ning ettevõtja saab endale sobiva töötaja välja koolitada võtmata suuremaid riske.

*Riiklik koolitustellimus kõrgkoolides peab olema aus ja läbipaistev ning toimima vaba konkurentsi põhimõtetel. Eraülikoolidel peab olema võrdne võimalus konkureerida riiklikule koolitustellimusele.

Idee: Toetame koolidele suurema vabaduse andmist oma sisekorraeeskirjade ja kooli kodukorra tagamisel Soosime õpiliasesinduse kaasamist.

Probleem: Erinevate koolide õpilased on erinevad, seega peaksid ka sisekorraeeskirjad erinevates koolides olema erinevad arvestades koolide eripärasid. Paraku täna on kõikide koolide sisekorraeeskirjad sätitud riiklike standardite järgi.

Lahendus: Iga kool korraldab ja tagab iseseisvalt oma sisekorraeeskirjad ja kodukorra ilma riigipoolse sekkumiseta.

Idee: Peame vajalikuks üleriigilise koolivõrgu korrastamist ja pidevat kaasajastamist

Probleem: Õpilaste arv Eestis on kahanev. Seetõttu peab ka koolisüsteem olema võimeline kohanema koolieas inimeste arvu vähenemisega tagamaks igale noorele võimaluse omandada kvaliteetne haridus.

Lahendus: Põhiharidust pakub kohalik omavalitsus, gümnaasiumiharidust riik. Igas maakonnas asub riigigümnaasium.

Idee: Kohaliku omavalituse institutsioonid peaksid soosima ja julgustama noortevolikogude asutamist ning kaasaksid selle esindajaid otsustusprotsessi.

Probleem: Kohalikus omavalitsuses on teatud teemad, mis on olulised noortele, näiteks välispordivõimalused, kergliiklusteed, vaba aja veetmise võimalused. Seetõttu on oluline, et igas kohalikus omavalitsuses oleks noorte esinduskogu, mis tõstataks omavalitsuse juhtivtasandil noortele olulisi teemasid ja mis oleks kaasatud kohalikke noori puudutavate otsuste langetamisesse.

Lahendus: Igas kohalikus omavalituses on kohalik noortevolikogu. Noortevolikogude esindajatel kohaliku omavalitsuse volikogude haridus- ja kultuuri- ja sotsiaalkomisjonides peab olema hääleõiguslik  koht.

Tugev majandus, kindel tulevik

Eestis peab hoidma liberaalset kurssi majanduspoliitikas. Maksusüsteem peab olema lihtne, läbipaistev ja stabiilne ning ei tohi takistada majanduskasvu. Leiame, et erakapital on kõige parem peremees.

*Pooldame eesrindlikku seisukohavõttu uutes majandusliikides. Leiame, et Eesti peaks olema uute majandusliikide vedur. Sõidujagamise reguleerimine peab olema eeskujuks kvaliteetse lahendusena.

*Pooldame tulumaksu kaotamist riikliku maksuna ning muutmist kohalike omavalitsuste poolt määratava maksumääraga kohalikuks maksuks.

*Pooldame füüsilise isiku võimalust 1% ulatuses oma makstud tulumaksust suunata soovitud valdkonda.

*Toetame pensioniea järjepidevat ja jätkusuutliku tõstmist ning tulevikus riikliku pensionisüsteemi asendamist erasüsteemiga.

*Toetame riikliku kinnisvarapensioni süsteemi rakendamist Eestis. Kinnisvarapension tähendab laias definitsioonis seda, et inimene saab oma kodu müüa pangale või kindlustusseltsile selliselt, et saab selle eest iga kuu raha ja elab samal ajal oma kodus edasi ehk sisuliselt kodulaenu tagurpidi käsitlus.

*Toetame tööandja pensionit, ehk ettevõtte õigust teha töötaja kolmandasse pensionisambasse sissemakseid tulumaksuvabalt?

*Peame oluliseks, et Eesti riik oleks energeetiliselt võimalikult sõltumatu ning energia tootmine oleks jaotatud erinevate allikate vahel. Vältimaks sõltuvust vaid ühest ressursist, pooldame vedela maagaasi (LNG) terminali ehitust Eestisse.

*Elavdamaks majandust ning parandamaks kaubanduslikku ühendust Kesk-Euroopaga toetame mitmekesiste transiidisõlmede arendamist, Rail Baltica väljaaehitamist ning konteinersadamate rajamist.

*Leiame, et noore pealt, kes õpib ja töötab osakoormusega, ei peaks tööandja maksma kehtestatud töötasu alammäärast sotsiaalmaksu, vaid teeks seda tegeliku töökoormuse järgi.

*Leiame, et Eesti energiaturul annaks parimaid tulemusi rohkete võrgusidemete loomine teiste Euroopa Liidu riikidega, mis maksimeerib vabaturu efektiivsust.

*Pooldame optimaalset avaliku sektori võlamäära, mis ei koormaks tänast riigi eelarvet ega tulevasi maksumaksjaid.

*Toetame tugevamat fiskaalset ja monetaarset integreerumist Euroopa Liidus, mille abil suudetakse tagada Euroopa Liidu konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus globaalsel turul.

*Toetame Euroopa ühisraha, euro, kasutamist ning eurotsooni laienemist kõikidesse EL liikmesriikidesse.

*Aktiivsem kaubanduspoliitika väljaspool Euroopa Liitu annab Eestile juurde mitmekülgsust ning pakub rohkem võimalusi stabiilse majanduskasvu jätkumiseks.

*Riigiettevõtete läbipaistvuse suurendamiseks ja efektiivsemaks juhtimiseks pooldame erakapitali kaasamist.

*Toetame riigiettevõtete noteerimist börsil riiklikult mitte strateegiliselt tähtsate ettevõtete puhul.
* Ei toeta riikliku laenu võtmist jooksvate tegevustele ja usume struktuurselt tasakaalus eelarvesse. Pikaaegsed investeeringud peavad olema põhjendatud tasuvusanalüüside ja ühiskondliku vajadusega.

Puhas ja rikkumata keskkond on elu aluseks

Riigi suund keskkonnapoliitikas peab olema kahjude ennetamine, mitte parandamine. Rõhutame inimese vastutust looduse ja keskkonna säilimise ees. Globaalsed muutused algavad üksikisikust.

*Pooldame täielikku üleminekut keskkonnavaenulikult paberimajanduselt loodussõbralikule digitaalsele asjaajamisele riigiasutustes.

*Toetame taaskasutust ja jäätmete ümbertöötlemist.

*Pooldame keskkonnatasudest laekuvate tulude suuremat suunamist elukeskkonna korrashoiudu ja arendamisse ning keskkonnasäästlikkust propageeriva tegevuse toetamisse.

*Pooldame alternatiivsete energiaallikate (päikese-, tuule- ja tuumaenergia) enamat kasutuselevõttu.

*Toetame kergliiklusvahendite (jalgrattad, mopeedid jm) laiemat kasutamist võimaldavate kergliiklusteede rajamist.

*Leiame, et suuremates kohalikes omavalitsustes peaksid olema spetsiaalsed jalgrattalaenutuste kohad, mis võimaldaksid inimestel tervislikumalt liikuda ja samas säästa ümbritsevat elukeskkonda.

*Seame sihiks aastaks 2030 välja arendada üle-Eestiline kergliiklusteede võrgustik suuremate asulate vahel.

*Toetame käimasolevate taastuvenergiat soodustavate programmide laiendamist kõikidele elamutele.

*Pooldame maagaasi (CNG)  tanklate rajamist eri Eesti paikadesse.

*Toetame keskkonda hoidvate tehaste loomist, et filtrite täiustamisega vähendada õhkupaisatavat saastet (samamoodi ka veepuhastusjaamades). – vajab grammatilist korrektuuri

Turvaline elu

Iga inimene Eestis peab tundma end turvaliselt. Leiame, et kuritegevust ei ole võimalik vähendada niivõrd karmimate karistuste kuivõrd efektiivse ennetustööga. Eestil peab olema reaalne kaitsevõime. Meie jõud on partnerlus. Eesti kaitsejõud peavad suurendama oma osalust rahvusvahelistel missioonidel ning vajadusel vastu seisma Eesti riiklikku julgeolekut, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ohustavatele jõududele kuni liitlaste abi saabumiseni.

*Liiklusohutuse tagamiseks Eesti teedel ja tänavatel peame oluliseks suurendada teavitustööd ja liiklusjärelvalvet. Kütuseaktsiisist laekuvaid tulusid tuleb kasutada efektiivselt ning suunata teede korrashoidu ja liiklusohutuse ennetustöösse.

*Kaitseliidu, päästjate ja abipolitseinike rolli tõstmiseks inimeste turvalisuse tagamisel tuleb luua motiveerivad tehnilised ja rahalised tingimused. Politsei ja päästeameti efektiivsuse tõsmiseks töötame selle nimel, et riikilikul tasandil kaardistataks peamised murekohad ja võetakse valitsuse poolt käsile rahastusmudeli ümbervaatamine.

*Leiame, et praegune kaitseväe struktuur, mis põhineb ajateenistuse reservil, elukutselistel kaitseväelastel ja kaitseliidul, on Eesti kaitsevõimekuse koha pealt otstarbekaim. Lisaks leiame, et Eesti kaitseväe prioriteet tulevikuks peab olema reaalse kaitsevõime suurendamine. Efektiivistame ajateenistuse korraldust. Ajateenijate aja efektiivsemaks muutmine ja oskuste parem rakendamine.

*Ennetamaks küberterrorismiga kaasnevaid ohtusid peame vajalikuks täiendavate vahendite suunamist potentsiaalsete rünnakuobjektide turvalisuse suurendamisse. Ühtlasi usume, et tugevama küberkaitse aluseks on rahvusvaheline informatsiooni ja teabe jagamine ning seame sihiks NATO Küberkaitsekeskuse laiendamise.

*Eesti suuremates linnades peab olema korralik tänavavalgustus ja hooldatud tänavad ning haljasalad, mis aitaksid julgeolekutöötajatel paremini linnas korda hoida.

*Noortel, kes ei saa erinevatel põhjustel ajateenistust läbida, peab olema võimalus läbida asendusteenistus abipolitseinikuna või abipäästetöötajana, mis parandaks meie sisejulgeolekut. Lisaks peaks kaitsevägi võimaldama infotehnoloogia haridusega noortel läbida ajateenistus soovi korral erialale vastavas teenistuses.

Eesti kultuur on meie identiteedi alus

Meie kultuuri aluseks on eesti keele olemasolu ja jätkusuutlikus. Peame tegema kõik endast sõltuva, et Eesti kultuuri säilitada, arendada ja ajas edasi kanda. Oma rahvusliku identiteedi ühtlustamiseks tuleb soodustada vastavaid kodanikualgatusi.

*Peame oluliseks kohaliku seltsielu arendamise toetamist, sihiga võimaldada mitmekülgsete külaseltside ja omaalgatusgruppide loomist ja arendamist.

*Peame oluliseks Eesti ajalooalase ja klassikalise kirjanduse tõlkimist suuremate Eestis elavate vähemusrahvuste keeltesse. Peame oluliseks tõlget rahvusvaheliselt laialdaselt kasutusel olevatesse keeltesse. (Ümbersõnastada)

*Suurendamaks eestimaa rahvaste ühtekuuluvust ning teineteise mõistmist peame oluliseks vähemusrahvuste abistamist riigikeele omandamisel. KEELEKÜMBLUS. (lasteaiast pensionärideni, täiendõpe)

*Eesti kultuuriloo paremaks säilitamiseks pooldame selle digitaliseerimist.

*Toetame Eesti pärimuskultuuri edendamist.

*Reforminoored julgustavad väliseestlastest noorte õpingute toetamist Eesti kõrg- ning kutsehariduskoolides.

*Leiame, et väliseestlaste kogukondade toetamine riigi poolt annab suuremad võimalused arendada Eesti keelt ja kultuuri välismaal, mis omakorda suurendab võimalusi, et väliseestlased ja nende lapsed kunagi Eestisse naaseksid.

*Lisada punkt Eesti Majade ja väliseestlaste kaasamise kohta läbi tsentraalse mehhanismi

Edukas tervisepoliitika – teadlik ja treenitud noor

*Riik peab väärtustama tervislikke eluviise ja looma võimalused tervete kodanike kasvuks.

*Rahvaspordi propageerimiseks peab igas kohaliku tasandi tõmbekeskuses olema vähemalt üks kaasaegne spordiväljak või –keskus.

*Igas omavalitsuses peab olema vabalt kasutatav treeningpark eelkõige algajatele ja harrastajatele soodustamaks mitmekesiseid treeninguid.

*Toetame kooliõpilastel vahetundides aktiivsete tegevuste võimaldamist. Soodustada õpilastel spordivahendite kättesaadavust väljaspool kehalise kasvatuse tunde.

*Soovime suurendada inimeste oskusteadlikkust tervisespordiga tegelemisel, et parandada nii eestimaalaste tervist kui ka sportimisharjumusi ilma enda tervist kahjustamata.

*Peame oluliseks läbi teavitustöö vähendada energiajookide tarbimist alaealiste seas.

*Peame oluliseks läbi teavitustöö vähendada mugavdatud tubakatoodete (nt. mokatubakas, nuusktubakas jms.) tarbimist alaealiste seas ning toetame huuletubaka ebaseadusliku käitlemise piiramiseks täiendavate ressursside kasutuselevõttu.

*Noorte tervise parandamiseks peab alkohol ja tubakas olema alaealistele kättesaamatu. Positiivsete eeskujude näited on noorte seas mõjukamad kui ranged keelud ja karistused.

*Toetame sõltuvusainete ennetus- ja teavitustöö efektiivsemaks muutmist, et parandada noorte teadlikkust erinevate droogide kahjulikust toimest.

*Kui kanep on määratud raviarsti loal, toetame selle meditsiinilisel otstarbel lihtsamat kättesaadavust.

* Toetame olemasolevate rahvusvaheliste kanepi mõju-uuringute praktikate analüüsi ja potentsiaalset rakendamist Eestis. Kutsume üles arste osalema rahvusvahelistel koolitustel.

*Leiame, et alaealiste juuresolekul suitsetamise keelustamine ning avalikud taunivad kampaaniad vähendaks ja juhiks rohkem tähelepanu kahjustustele, mida passiivne suitsetamine võib lastele tekitada.

Edukas välispoliitika

Eesti välispoliitika peamiseks eesmärgiks on kindlustada meie iseseisvus ja julgeolek ning head majanduslikud suhted. Selle tagamiseks on oluline tõhus koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide ja NATO-ga. Lisaks koostööle rahvusvahelistes ühendustes peame oluliseks ka riikidevaheliste kahepoolsete diplomaatiliste suhete loomist ja nende säilitamist, mis oma olemuselt on ühtaegu teineteisega arvestavad ja kaasavad. Samuti peame väga oluliseks, et Eesti Vabariigi kodanike inimõigused oleksid kaitstud ka väljaspool Eesti riigipiire.

*Eesti üheks välispoliitiliseks prioriteediks peab olema enamate riikidega viisavabaduse loomine, mis lihtsustaks reisimist, ettevõtluse arendamist ning parandaks diplomaatilisi suhteid.

*Eesti peamiseks välispoliitiliseks prioriteediks oleme seadnud kahepoolsete tugevate suhete säilitamise ning kaubandus- ja majandusalaste koostöölepingute sõlmimise.  Kaubanduslepped loova tugeva pinnase ettevõtlusele ning omavad selgelt positiivset mõju Eesti majandusele tervikuna.

*Leiame, et riigi panus toetamaks oma toodangut ja teenuseid eksportivaid ettevõtteid on tervitatav ja tõhus.

*Läänemere strateegia, arendades transpordi ja kommunikatsiooni valdkonda, annab kohalikul ja regionaalsel tasandil võimaluse tõhusamaks koostööks, mis väljendub Läänemere riikide arengutaseme ühtlustumises.

*Eesti kui ka Euroopa Liidu jaoks on olulised kaubanduskoostööd tugevdavad lepingud CETA ja TTIP. Kanada on Euroopa Liidu usaldusväärne ja tugev parter eelkõige majanduslikes aspektides. Tõhus koostöö Kanadaga suurendab Euroopa Liidu võimekust ja elavdab majandust. Samuti peame tähtsaks jätkata Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse välja töötamist.

*Erinevatesse regionaalsetesse ja globaalsetesse organisatsioonidesse kuulumine on väikeriigile nagu Eesti ülimalt oluline. See annab arusaama maailmas valitsevatest väärtushinnangutest, mis omakorda annavad aluse Eesti riigi identiteedi kujunemisele.

*Ühised väärtushinnangud muudavad riikidevahelised suhted avatumaks ning tõhusamaks. Peame tähtsaks regionaalsetesse ühendustesse kuulumist, et teha regiooni hääl ühiselt kuuldavaks nii Euroopa tasandil kui ka globaalselt. Oma sihiks oleme seadnud ka liitumise Põhjamaade Nõukoguga.

*Peame oluliseks teha enamat koostööd arenevate Ida-Euroopa riikide ning Balkanimaadega.

*Peame tähtsaks, et igal okupeeritud riigil oleks võimalus taastada rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva referendumiga omariiklus.

Eesti infotehnoloogia tippu

Infotehnoloogia laialdasem rakendamine on maailma oleviku- ja tulevikusuund ning Eesti peab jätkuvalt pingutama, et oma edulugu ja eesrindlikkust säilitada ning kasvatada.

* Õppetöö efektiivsemaks ja mugavamaks muutmiseks on tarvis üha enam hakata kasutama infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas tahvelarvuteid. Peame tähtsaks e-õppe enamat rakendamist ja populariseerimist õppeasutustes. Õppetööks vajalikud materjalid peavad lähitulevikus saama digitaliseeritud, et tulevikus jõuda olukorrani, kus terves riigis kaob vajadus koolikotti kaasas kanda.

* Seisame selle eest, et Eesti oleks jätkuvalt ülikõrge internetivabadusega riik maailmas, seejuures kahjustamata sõna- ja mõttevabadust piirini, mil ei rikuta kaaskodanike õigusi.

* Valimiste, rahvahääletuste ja muude oluliste toimingute läbiviimise mugavdamiseks ning kaasajastamiseks toetame ID-lahenduste arendamist ja populariseerimist.

* E-riigi areng, turvalisus ja mitmekülgsus peaksid olema Eesti infotehnoloogia arendamisel prioriteedid, mis annavad kodanikele võimaluse kiiremini ja lihtsamalt kodanikuõigusi ning kohustusi täita aga ühtlasi omada alati kiiret ligipääsu riigini.

*Peame vajalikuks E-valimiste ajaperioodi pikendamist, et ülemaailmselt kõik, kes sooviksid leiaksid võimaluse hääletamiseks.

*Avalikud teenused tuleb digitaliseerida ning ametnikud vajavad pidevaid täiendkoolitusi nende kasutamiseks.

*Riigihangete viimine ühtsesse avaliku kompetentsikeskusesse loob turul suurema läbipaistvuse ja konkurentsi.

*Täiendada E-karistusregistrit, kus oleks võimalik koheselt pärast rikkumist trahv tasuda ja saada pidev ülevaade hetkeseisust.

*E-residentsus peab olema Eesti edulugu IT valdkonnas ning majanduses üks arenguvõti, et parim ettevõtluse alustamise keskkond oleks Eestis.

* Pooldame Eesti infotehnoloogilise oskusteabe globaalset eksportimist ja rakendamist. Lisaks peaks riik soodustama infotehnoloogiaalaste inimeste globaalset töötamist ja tööjõu liikumist, et hilisemalt omandatud kogemusi kasutada Eesti infotehnoloogiasektori paremaks arendamiseks.

* Toetame planeeringute ja projektide viimist ühtsesse keskkonda, et vähendada bürokraatiat ning liigset paberimajandust.

* Kulude kokkuhoiu eesmärgil toetame enamat omavalitsustevahelist koostööd IT-süsteemide kasutamisel ning rakendamisel.  

*Avaliku sektori infotehnoloogia asutused tuleb riiklikult ühendada üheks asutuseks.

* Globaliseeruvas ühiskonnas peame oluliseks e-ettevõtluse arendamist ja kasvatamist ning ühtlasi süsteemi eksportimist teistele progressiivsetele turgudele üle maailma.

* Peame vajalikuks luua õigusraamistik tehnisintellekti kasutamiseks Eestis, sätestades valdkonnad ja viisid, kus ja kuidas võib tehisintellekt inimeste ülesandeid üle võtta.

*Toetame järjepidevalt muutuvate majandusharude kiiret reguleerimist ja pidevat kohendamist vastavalt maailmamajanduslikele arengutele. 

*Toetame lihttööde asendamist infotehnoloogiliste lahendustega, et tõsta majanduse tootlikkust ning paralleelselt pidevalt arendada ja uuendada haridussüsteemi tulevikku vaatavalt. Iga põlvkonnaga peavad suurenema rahvastiku teoreetilised ja praktilised infotehnoloogilised teadmised.

*Alates põhikooli teisest astmest soovime õppekava matemaatika, füüsika, tööõpetus ainetesse integreerida tarkvara ja riistvara ehitust, et kohaneda maailmamajanduse ja tööjõuturu muutuvate vajadustega.

*Õppekavasse tuleb lisada alates põhikooli kolmandast astmest kuni 70tundi aastas spetsialiseerumist tuleviku erialale, mis riiklike majandustrendide ja tööjõuturu vajadusi arvestades hinnatakse kooli lõpetamise hetkeks tööjõupuuduses olevaks.

Kodaniku riik

Riik on kodaniku, mitte kodanik riigi teenistuses. Oleme seisukohal, et Eesti avalik sektor peab kaasajastuma ja muutuma kodanikule lähedasemaks.

*Avaliku sektori kulutuste kärpimiseks ja töö optimeerimiseks peame oluliseks ametnike arvu kohandamist vastavalt tööealisele elanikkonnale.

*Pooldame, et avaliku võimu ülesandeid võtaks laialdasemalt endale mitmesugused kohalikud seltsingud ja ühendused.

*Kooseluseaduse rakendusaktid tuleb vastu võtta ning seadustada samasooliste abielu.

*Leiame, et riigis tuleb tõsta kodanikuaktiivsust ja kodanikuhariduse taset. Pooldame suuremat kodanike organiseeritud osalemist poliitikas.

*Toetame liberaalset riigireformi ning väiksemate omavalitsuste jätkuvat ühendamist suuremateks üksusteks, et omavalitsusüksused suudaksid pakkuda elanikele kvaliteetselt seadustega ette kirjutatud teenuseid, kusjuures algatus ja soov liituda peab tulema kohalikult tasandilt.

*Pooldame valimisea alandamist 16-le eluaastale kõikidel valimistel.

*Toetame innovaatiliste lahenduste leidmist Euroopa Parlamendi valimistel valimisaktiivsuse tõstmiseks.

*Toetame töövõimereformi ja soovime parandada puuetega inimeste võimalusi ühiskondlikus elus aktiivselt kaasarääkimiseks ning eneseteostuseks.

*Leiame, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Eestis Vabariigi elanikel peaks olema võimalus rahvaalgatuse teel luua eelnõud, mis oleks heaks tavaks, et luua inimestele võimalus otsesemalt poliitistes otsustes kaasa lüüa. Rahvaalgatusena loodud eelnõu peab minema Riigikokku arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

*Toetame kaasava eelarve laialdast rakendamist igas Eesti kohalikus omavalitsustes

*Toetame arenguprogrammi loomist, mis koondab endas plaani sihiga tõsta tööhõivet   maapiirkondades.